- Pealeviskest õhus olevat palli puudutab ükskõik kumma võistkonna mängija pärast seda kui: 1) Kohtunik vilistab; 2) Kõlab perioodi või lisaaja lõppu tähistav mängukella signaal; 3) Kõlab 24-sekundi seadme signaal. Pall ei muutu "surnud " palliks ja visatud korvi loetakse, kui: - Pall on õhus pealeviskest ja: 1) Kohtunik vilistab; 2) Kõlab perioodi lõppu tähistav mängukella signaal; 3) Kõlab 24-sekundi seadme signaal. - Pall on õhus vabaviskest ja kohtunik vilistab rikkumise mitte vabaviskajale. - Vastane teeb ükskõik millisele mängijale vea hetkel, mil pall on pealeviskel oleva mängija valduses ja viimane lõpetab pideva liikumisega, enne vea tegemist alustatud viskeliigutuse. - See tingimus ei kehti ja korvi ei loeta siis, kui kohtunik vilistab kuna: 1) Kõlas perioodi lõppu tähistav mängukella signaal 2) Kõlas 24-sekundi seadme signaal 3) Mängija alustas täiesti uut viskeliigutust.
pealeviskest õhus olevat palli puudutab ükskõik kumma võistkonna mängija pärast seda kui: - kohtunik vilistab; - kõlab perioodi või lisaaja lõppu tähistav mängukella signaal; - kõlab 24-sekundi seadme signaal. Pall ei muutu "surnud " palliks ja visatud korvi loetakse, kui: Pall on õhus pealeviskest ja: - kohtunik vilistab; - kõlab perioodi lõppu tähistav mängukella signaal; - kõlab 24-sekundi seadme signaal. Pall on õhus vabaviskest ja kohtunik vilistab rikkumise mitte vabaviskajale. Vastane teeb ükskõik millisele mängijale vea hetkel, mil pall on pealeviskel oleva mängija valduses ja viimane lõpetab pideva liikumisega, enne vea tegemist alustatud viskeliigutuse. See tingimus ei kehti ja korvi ei loeta siis, kui kohtunik vilistab kuna: - kõlas perioodi lõppu tähistav mängukella signaal - kõlas 24-sekundi seadme signaal - mängija alustas täiesti uut viskeliigutust. Palli valdamine
võib koosneda mängija käe (käte) ja/või keha liikumisest katseks sooritada pealevise ning lõpeb siis, kui mängija alustab täiesti uut viskeliigutust. Korvi loetakse, kui "elus" pall langeb korvirõngasse ülalt, jääb võrku pidama või läbib selle. Pall loetakse korvis olevaks siis, kui väike osa palli mahust on seespool rõngast ja allpool rõnga tasapinda. Visatud korvi eest tuleb anda punktid korvi rünnanud võistkonnale järgnevalt: vabaviskest visatud korvi eest tuleb anda üks punkt, mängust visatud korvi eest tuleb anda kaks punkti, mängust 3-punkti alast visatud korvi eest tuleb anda kolm punkti ja kui viimane või ainus vabavise on puudutanud rõngast ja seda reeglitepäraselt puudutab ründe- või kaitsemängija enne, kui pall langeb korvi, siis selle korvi eest tuleb anda kaks punkti. Kui mängija kogemata saadab mängust palli oma korvi, siis selline korv loeb ja
P5, 2 = C 5 = ... = 0,159 6 6 Üldkujul, kui seeria pikkus on n ning sündmuse A toimumiste arv selles seerias on k, sündmuse A toimumise tõenäosus igal üksikul katsel olgu p, vastandsündmuse toimumise tõenäosus aga q, siis kehtib valem (nn Bernoulli valem): Pn ,k = C nk p k q n- k Arvutamisel kirjutame algandmed välja ning rakendame siis Bernoulli valemit. Näiteülesanded 1. Korvpallur tabab vabaviske tõenäosusega 0,75. Kui suur on tõenäosus, et kolmest vabaviskest ta tabab kaks? Lahendus p = 0,75 q = 0,25 n=3 k=2 3×2 P3,2 = C32 ×0,75 2 ×0,251 = ×0,5625×0,25 0,422 1×2 2. Tõenäosus, et kauplusesse sisenev inimene on blond, on 0,5. Kui suur on tõenäosus, et viiest inimesest, kes kauplusesse sisenevad, on kolm blondid? Lahendus p = 0,5 q = 0,5 n=5 k=3 P5,3 = C53 × p 3 ×q 2 = C53 ×0,5 3 ×0,5 2 = ... = 0,312 3. Ratsavõistlustel on rajal 10 takistust
annaabi.ee 
