nimekirjad koos nende mängijanumbritega, samuti kapteni, treeneri ja teise treeneri nimed. Kõigil protokolli kantud mängijatel on mänguõigus ka siis, kui nad jäävad mängule hiljaks. Vähemalt 10 minutit enne mängu algust peavad treenerid oma allkirjaga mänguprotokollis kinnitama sinna kantud võistkonna liikmete nimed ja numbrid. Samaaegselt peavad nad ära märkima viis mängijat, kes mängu alustavad. Treener peab määrama vabaviskaja kõigil neil juhtudel, kus vabaviskaja ei ole määratletud antud reeglitega. Mäng koosneb neljast kümneminutilisest perioodist. Kahe minutilised mänguvaheajad on esimese ja teise ning kolmanda ja neljanda perioodi vahel ning iga lisaaja ees. Poolajal on vaheaja kestuseks viisteist minutit. Kahekümne minutiline mänguvaheaeg peab olema enne mängu ametlikku algust. Mänguvaheaeg algab kakskümmend minutit enne mängu ametlikku algust või siis kui kõlab perioodi lõppu tähistav signaal. Mänguvaheaeg lõpeb esimese
seda juhul, kui protokolli pole märgitud teist treenerit (või viimane ei saa treeneri kohuseid täita). - Kapten saab toimida treenerina igal juhul, kui ta reeglitepäraselt on lahkunud väljakult. Kui ta aga peab väljakult lahkuma diskvalifitseeriva vea tõttu või kui ta ei saa treenerina jätkata vigastuse tõttu, siis võib treenerina jätkata mängija, kes asub kapteni kohustesse. - Treener peab määrama vabaviskaja kõigil neil juhtudel, kus vabaviskaja ei ole määratletud antud reeglitega. MÄNGUAEG, VIIGILINE SEIS JA LISAAEG - Mäng koosneb neljast (4) kümneminutilisest perioodist. - Kahe (2) minutilised mänguvaheajad on esimese ja teise ning kolmanda ja neljanda perioodi vahel ning iga lisaaja ees. - Poolajal on vaheaja kestuseks viisteist (15) minutit. - Kahekümne (20) minutiline mänguvaheaeg peab olema enne mängu ametlikku algust. Mänguvaheaeg algab:
võistkonna kapten, seda juhul, kui protokolli pole märgitud teist treenerit (või viimane ei saa treeneri kohuseid täita). Kapten saab toimida treenerina igal juhul, kui ta reeglitepäraselt on lahkunud väljakult. Kui ta aga peab väljakult lahkuma diskvalifitseeriva vea tõttu või kui ta ei saa treenerina jätkata vigastuse tõttu, siis võib treenerina jätkata mängija, kes asub kapteni kohustesse. Treener peab määrama vabaviskaja kõigil neil juhtudel, kus vabaviskaja ei ole määratletud antud reeglitega. Mänguaeg, viigiline seis ja lisaajad Mäng koosneb neljast (4) kümneminutilisest perioodist. Kahe (2) minutilised mänguvaheajad on esimese ja teise ning kolmanda ja neljanda perioodi vahel ning iga lisaaja ees. Poolajal on vaheaja kestuseks viisteist (15) minutit. Kahekümne (20) minutiline mänguvaheaeg peab olema enne mängu ametlikku algust.
(Vt Error: Reference source not found) (Korvpall 2) 2.6 Reeglid Korvpalli reeglites on 50 punkti jaotatud 8 peatüki vahel ning lisaks on tähtedega A...E tähistatud 5 lisa. Punktidel on mitmeid alapunkte ja selgitusi, millest osa on nummerdatud ja osad on nummerdamata. Palli saatus on üks kesksemaid reegleid ning sellel on kaks staatust. Elus pall tähendab, et ta on mängus ja mängukell käib, vabaviske ajal on pall elus ka kella käivitamata, kui ta on vabaviskaja käes. Kui kohtunik vilistab ja mängukell peatatakse, siis on pall surnud. Enne kui surnud pall elusaks muutub peab see läbi käima kohtuniku käest. Palli staatus määratletakse selleks, et oleks selge, millal mängija võib palli käsitseda ja millal mitte. Näiteks reeglite rikkumiseks ei loeta seda, kui mängija surnud palliga platsil liigub seda põrgatamata, küll aga on rikkumine siis kui pall on elus ja mängija liigub sellega põrgatamata. (Korvpall 2)
annaabi.ee 
