Ajaloo KT 1. 20. sajandi algusele iseloomulikud jooned. Progress – lennundus areneb, paremad elamistingimused, uued võimalused meelelahutuses Euroopa-keskne maailmakäsitlus – Euroopa suurriikidel on palju kolooniaid, Euroopa alahindas teisi riike ja rahvuseid Pessimism – edasiminekut ei toimu – naistel puudub valimisõigus, riiklikud sotsiaaltoetused puuduvad, vabaturumajandusega kaasnesid majanduskriisid – riik ei sekku majandusse, linnastumise tase kõrge, eriti industriaalriikides 2. Oska näidata vastuolusid 20. sajandi alguses. Majanduse areng oli maailmas ebaühtlane, suured erinevused arenenud suurriikide ja nende koloniaalriikide vahel, nt Suurbritannia ja tema asumaad Aafrikas Suurriikide vahelised vastuolud – võitlus asumaade pärast, näiteks Inglismaa ja Prantsusmaa Erinevad ühiskondlikud liikumised:
Ajaloo KT 1. 20. sajandi algusele iseloomulikud jooned. Progress – lennundus areneb, paremad elamistingimused, uued võimalused meelelahutuses Euroopa-keskne maailmakäsitlus – Euroopa suurriikidel on palju kolooniaid, Euroopa alahindas teisi riike ja rahvuseid Pessimism – edasiminekut ei toimu – naistel puudub valimisõigus, riiklikud sotsiaaltoetused puuduvad, vabaturumajandusega kaasnesid majanduskriisid – riik ei sekku majandusse, linnastumise tase kõrge, eriti industriaalriikides 2. Oska näidata vastuolusid 20. sajandi alguses. Majanduse areng oli maailmas ebaühtlane, suured erinevused arenenud suurriikide ja nende koloniaalriikide vahel, nt Suurbritannia ja tema asumaad Aafrikas Suurriikide vahelised vastuolud – võitlus asumaade pärast, näiteks Inglismaa ja Prantsusmaa Erinevad ühiskondlikud liikumised:
vaesemates piirkondades. PLAANI ehk KÄSUMAJANDUS iseloomulik dikatuuririikidele. Siin otsustab majanduse põhiküsimused mida toota, kuidas toota ja kellele toota see, kellele kuulub poliitiline võim. Käsumajandus iseloomustab ka siin see, et seda on võimalik muuta määruste ja seaduste jõul. Tavaliselt tekkisis siis kaubanduses defitssiidi ehk kaupade puuduse. Tänapäeval on see Kuubal ja PõhjaKoeras probleemiks. TURUMAJANDUS iseloomustatakse vabaturumajandusega. Viidakse olulisele joonele vabadusele. Vabadus majanduses ei tähenda korra või reeglite puudumist, vaid inimese vabadust teha kasulikke valikuid ja otsuseid. Lepitakse kokku kes pakub kvaliteetset kaupa mõistliku hinnaga. Ostja valib samuti, millist ja kelle toodet ta soovib osta ja kust poest. Sellist olukorda, kus mitmed tootjad omavahel konkureerivad ostjate pärast nimetatakse konkurentsiks. Miks pead riik sekkuma majandusse? Kuidas sekkub?
Riik peaks kaotama tegurid, mis põhjustavad monopole. Kõige olulisem on võrdselt kohaldada seaduseid ametiühingutele ja ettevõtetele. Edasi tuleks läbi viia maksureform, kus esimesena kaotatakse ettevõtluse tulumaks. Omanikel peab olema võimalik ettevõttest kätte saada tulumaksuga maksustamata dividendid, et seda mõistlikult, oma äranägemisel reinvesteerida. Kaotada tuleb proportsionaalne tulumaks – kõiki tuleb maksustada ühe maksumääraga. Vabaturumajandusega on täeilikult vastuolus arusaam, et ettevõtjal peaks olema sotsiaalne vastutus. Ainsakt tõeliseks sotsiaalseks vastutuseks on tulude suurendamine. Kui ettevõtja hakkab tundma muud vastutust, siis see on suurimaks ohuks vabale turumajandusele, sest ettevõtja ei saa teada, mis on ühiskondlik huvi ning manipuleerida omanike rahadega. Omanik teab ise, mis ta enda maksimaalselt teenitud rahadega teeb. Progresseeruv tulumaks ei ole vähendanud ebavõrdsust.
Prantsusmaa vabakaubandusleping Cobden Chevalier leping 1860a, kus Inglismaa ja Prantusmaa kaubad võivad minna üksteise turule. Selliseid vabakaubanduslepinguid hakati sõlmima ka teistes riikides. Kui samal ajal tekkisid üha enam rahvuslikud huvid(ja rahvusriigid), siis hakati üha enam rahvuslikku kaubandust propageerima ja 1880ndatel tuli tagasi protektsionism, et kaitsta oma turge ja rahvuslikku tootmist. 20.saj alguseks oli selge vabaturumajandusega riike ainult 3:Suurbritannia, Taani ja Holland. Tööstusega seotud ka transpordirevolutsioon. Nüüd tulid uued sõiduvahendid, mis liikusid aurujõul. Tekkisid raudteed, aurikud, jräjest enam ka kanalite ehitamine. Auruveduri leiutaja George Stephenson(Inglismaa), kes polnud ise eriti suure haridusega, vaid pigem katsetus-eksitusmeetodil saavutas selle. Ta oli pärit kivisöekaevanduse lähedalt ja näinud probleemi, kui rask eon kivisütt hobustega kivisütt vedada
optimeerimine. 9. JUHTIMISE VÄLJAKUTSED 21. SAJANDIKS 315 Aino Siimon. Ettevõtlus hulgikaubanduses. Tartu Ülikooli Kirjastus, 1995 9.1. Juhtimise uued paradigmad 9.1.1. Miks on eeldused tähtsad? Käsitletavad uued sotsiaalsed, demograafilised ja majanduslikud realiteedid ei kuulu valitsuse jaoks edukalt lahendatavate ülesannete hulka. Need avaldavad poliitikale sügavat mõju, kuid need ei ole poliitilised küsimused. Need ei lahene iseenesest vabaturumajandusega. Need ei ole ka majandusteoreetilised ega isegi majanduspoliitilised teemad. Käsitleda ja lahendada saab neid üksnes juhtimine, iga üksik teadmustöötaja316, professionaal või juht. Kindlasti hakatakse nende üle diskuteerima iga areneva riigi sisepoliitikas. Kuid nende lahendamine peab toimuma iga konkreetse organisatsiooni sees, lahendused peab välja töötama iga organisatsiooni juhtkond, iga teadmustöötaja (ja eriti juhtivtöötaja), kes sellesse organisatsiooni kuulub. 317
annaabi.ee 
