Tekkisid spontaansed mässud, vastuhakud võimule, aga need ei õnnestunud kunagi. 1921. Kroonlinna madruste mäss (sõjalaevad valitsuse vastu) Massiline toiduainete puudus Venemaale saadeti abiorganisatsioonide kaudu kaupu. Et võimul püsida tuli bolševikel läbi viia reformid: kuulutati välja nepipoliitika o Taastati turumajandus, talupoeg võis oma ülejäägid vabalt maha müüa vabaturuhindadega. See tõstis tootlikkust ja huvi. o Lubati uuesti asutata eraettevõtteid. o Loodi kullal põhinev valuuta: tšervoonets, mis oli käibel koos rublaga. o Lubati taas ühisettevõtteid läänega o Loobuti suurest armeest (5,5milj -> 0,6milj) SÄILIS RIIKLIK TERROR! Väga lihtne oli saada rahvavaenlaseks. Laienes sunnitöölaagrite süsteem. 1922 loodi NSVL – Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit
vabariiklased. Punased võitsid, tänu sellele jäi ka Eesti iseseisvaks. SÕJAKOMMUNISM nimetus sõda kodusõjast, nimetus kommunism jaotamise printsiibi, turu keelamise,talupoegade toodangu äravõtmise ja tasuta eluhüvede lubamise tõttu. ,,Kes ei tööta, see ei söö!" Kes kauples, seda karistati surmanuhtlusega, tasuta eluhüved puudusid. NEP ehk uus majanduspoliitika (1921-28/27): Määrati toitlustusmaks, ülejääke võis talupoeg kas endale jätta või vabaturuhindadega müüa. 1922-24 toimus RAHAREFORM, mille käigus sai rubla kullastandardi, rubla valuuta riigi oma. 1924-25 SÕJAVÄEREFORM punaarmeed vähendati. Turusuhted taastati, eraettevõtlus oli lubatud riigi kontrolli all väikeettevõtete näol. Siiani oli väliskapital keelatud olnud, nüüd see lubati. Loodi Nõukogude Sotsialistlik Liit ehk NSV Liit, mis pidi olema Lenini riikide liit, kuid toimis pigem Stalini liitriigina
3-4 miljonit. Näljahäda leevendamiseks rekvireeris riik kirikuvarasid. Olulist abi andsid rahvusvahelised heategevusorganisatsioonid, lääneriikide ühiskonna-ja poliitikategelased 2. nep uus majanduspoliitika, 1921-1927 kogu majandussüsteemi ja sisepoliitilise elu ümberkorraldamine · totaalne toiduainete andmise kohustus asendati normeeritud toitlusmaksuga. Põllumajandusssaaduste ülejääke võis talupoeg ise kasutada või vabaturuhindadega müüa · majanduses taastati kaubalis-rahalised turusuhted: ennistati kauplemisvabadus ning eraettevõtlusele anti taas õigus tegutseda · enamik majandusest, näiteks suurettevõtted jäid riigi kontrolli alla · kokkuvõttes kujunes Venemaal omapärane segamajandus · 1922-24 teostati rahareform, arenesid kooperatiivid põllumajanduses, tööstuses, teenindussfääris · 1924-25 viidi läbi sõjaväereform
hulgas oli aga tõsiseid lahkarvamusi. Endiselt valitses suur ahvatlus minna punakaartliku rünnakuga sõjakommunismilt kommunismi. Radikaalse majandusreformi vastuvõtmiseni jõuti 1921. a. kevadel VK(b)P X kongressil. Ajaloos on see saanud nimetuse uus majanduspoliitika (venekeelne lühend "nepp"). Senine täielik toiduainete andmise kohustus asendati mõõdukama, normeeritud toitlusmaksuga. Põllumajandussaaduste ülejääke võis talupoeg vabalt kasutada, kaasa arvatud müük vabaturuhindadega. Nepp tähendas täielikku isemajandamist kõigis majandusharudes ülalt alla. Kooperatiivid arenesid nii põllumajanduses kui tööstuses. Riik säilitas aga oma kontrolli ja juhtiva osa majandussüsteemi reguleerimisel. Toimusid ka mitmed olulised reformid nagu rahareform, kus käibele tuli uus rahaühik tservoonets, mis oli kindlustatud väärismetalliga. Nii peatati inflatsioon. SISEPOLIITIKA. Majandusreformid eeldasid ka sisepoliitilisi reforme. Eeskätt tuleks siin
Meetmed elamuprobleemi lahendamiseks: 1. Tunnustatud korteristandardi suurus leibkonna kohta. Sotsiaalne norm 18 m2 üldpinda iga leibkonna liikme kohta ja lisaks 15 m2 iga leibkonna kohta. 2. Perekonna sissetulekust eluasemele kulutatav osa. Keskmiselt loetakse selleks 25% (min 20%, max 30%). 3. Sissetulekute ümberjagamine. Üürnike subsideerimine tasemeni, mille juures nad oleksid suutelised ostma või üürima elamispinda vabaturuhindadega. Toetama korteriühistute tegevust. 4. Elanike reaalsissetulekute suurendamine. Arenenud laenusüsteemi korral on võimalik osta (ehitda) elamispinda, kui ruutmeetri keskmine maksumus võrdub keskmise kuupalgaga. 5. Elamute algse maksumuse alandamine. Maa hinna alandamine. Ehituskulude alandamine. 6. Eluaseme kasutamisega seotud igakuiste kulutuste vähendamine. Hoone aastaseks hoolduskulude summa võiks olla 1,5-2,5% hoone ehitusmaksumusest