MERLE KARUSOO Ta on koostanud dokumentaal materjalil põhinevaid lavatekste, avaldanud teatri- ja ühiskonnateemalisi artikleid ning algatanud 1980. aastate lõpus Eesti elulugude kogumise. Karusoo oli üks esimesi, kes nõukogude reziimiaja lõpupoole pöördus vabatruppide poole. Hetkel Eesti Draamateatris töötav Karusoo on varem lavastajana tööl olnud Draamateatris (197678), Eesti Riiklikus Noorsooteatris (197883); 199899 oli ta Eesti Draamateatri juht. Karusoo teatridramaturgia lähtub arusaamast, et just teatri kaudu ja vahenditega saab vaadelda ja analüüsida ühiskonda ning selle probleeme. Vaieldamatult ühe Eesti kõige jõulisema teatrikeele ja mõtlemisega lavastajana esindab ta pea ainukesena kohalikku sotsiaaluurimusliku teatri suunda
See oli stagnatsioon, kuid nii rahalises, kunstilises kui ka publiku armastuse mõttes üldse mitte halb stagnatsioon. Kaheksakümnendate keskel muutus üldpilt taas süngemaks. Koos rahvusliku ärkamisega hakati eestlast laval eksponeerima kui märtrit, kolhoosikorra ja KGB vägivalla all vaikselt, kuid uhkelt kannatanud õilishinge. Laulva revolutsiooni kõrgpaatos asendus 90-ndatel kiiresti taas lõbusama ilmega, ja seda juba avalikult meelelahutuslikus funktsioonis. Seoses vabatruppide kiire arenguga ning näidendite lühemat aega repertuaaris püsimisega on üldpildist saanud mosaiik, millest iga huviline võib valida just selle killu, mis talle meeldib. 3. Vaade seljataha Nii palju kahe maski vahekordadest, muidugi väga üldiselt. Suure juubeli puhul on aga põhjust rääkida ka kolmandast maskist eesti teatri vapil. See on tagasivaatav mask. Ükskõikne nagu iga inimene kukla tagant. Me ei tea, mis ilme on tal tegelikult. Järgnevalt püüan võimaluste piires
traagika tavaliste taluinimeste kõige argisemate toimetuste kaudu. 17. Merle Karusoo sotsioloogiline teater: peajooned, näiteid lavastustest, kirjeldage lähemalt üht lavastust. Karusoo on omapärane, sõltumatu mõtlemisega lavastaja. Paljud lavastused on ta teinud väljaspool riiklikku teatrisüsteemi, kuna on seisukohal, et teater kui etendusasutus on peaasjalikult majandussmehhanism, mis piirab loominguvabadust. Ta oli üks esimesi teatritegijaid, kes pöördus vabatruppide ja projektide rajale. Karusoo esimesed lavastused olid lähedases metafooriteatrile. ,,Popi ja Huhuu" oli sõnatu, üksnes füüsilisel tegevusel põhinev lavastus, milles Tuglase koera ja ahvi lugu mängiti inimliku eksistentsi võrdpildiks. Mõned järgnevad lavastused uurisid kriitiliselt haritlaste rolli ühiskonnas, näiteks ,,Cinzano", kus intelligentse inimese elutühjus ja sisemine meeleheide andsid tunnistust nõukogude elukorralduse vigasusest.
ühislaulmised ja -tantsimised. Lavastus otsis vastust keerulistele eetilistele küsimustele: miks ei hakatud vastu, milles seisneb nende noorte ajalooline süü, mil määral oli tegemist välise sunni, mil määral inimese enda nõrkusega. See oli mõtlemapanev, üpris vastakaid tundeid tekitanud lavastus. 18.Miks võib Merle Karusoo teatrit nimetada mäluteatriks? Põhjendage näidetega lavastustest. Ta oli esimesi teatritegijaid, kes pöördus vabatruppide ja -projektide rajale. 1987. aastal asus juhatama Pirgu asenduskeskuse mälusektorit, mille tegevuse üheks osaks said teatrietendused sellest arenes mäluteater. Oma magistritöö pealkirjaks sai ,,Põhisuunda mittekuuluv". Tekstid valmivad rööbiti lavastustega ning näitlejate osavõtul st rühmatöö põhimõttel. ,,Circulus" vabaõhuetendus Otepääl näiteks. Tekstid valmivad kogutud küsitluste põhjal. Karusoo pühendas end eluloo teatrile, peale lavastuse ,,Meie elulood" etendamist
annaabi.ee 
