äärmine mitmekesisus ning kehade paindlikkus. Materjaliks on põhiliselt kivi, aga ka pronks ning vask. Maistest vahekordadest, proportsioonidest ning anatoomiast ei peeta kinni, kuna need pole jumalate kujutamisel vajalikud. Valitsevaks vormiks on reljeef. Jumalad on ümbritsetud veetlevatest ja lõbusatest naistest. Kunst tahab rõhutada, et kõik kordub. Tähelepanu ei pöörata iga elusolendi individuaalsusele, vaid näidatakse igaühe kuulumist mingisse liiki, rolli või kasti. Vabaskulptuuride tähtsamateks motiivideks on hinduistlikud jumalad ja Buddha. Skulptuuri peeti väga tähtsaks ja seda võib pidada tähtsaimaks kunstiliigiks. Indias oli kõige rohkem erinevaid usundeid. (Näited: Tantsiva Siva pronkskujud, templite reljeefid, Buddha kujud) Maalikunst: Maalikunst oli hästi arenenud. Kuulsad on Ajanta kaljutemplite seinamaalid. Suure osa moodustavad maalikunstis aga miniatuurmaalid. Pearõhk on asetatud voolavale,
mitmekesisus. Kehad on nii painduvad nagu luid poleks. Maistest vahekordadest ja proportsioonidest ei peeta kinni, anatoomiast samuti mitte. Materjaliks on põhiliselt kivi. Valitsevaks vormiks on reljeef. Tõsised, pühalikud või hirmuäratavad jumalad on ümbritsetud elurõõmsatest veetlevatest naistest, kes kehastavad alamaid jumaladi, deemoneid ja haldjaid. Hinduistlik hinduistlikud jumalad (Visnu, Siva) ja Buddha on vabaskulptuuride tähtsamad motiivid. Kuulsad on tantsiva Siva pronkskujud, tal on tihti rohkem kui kaks kätt. Grandhara kujud osutavad seoseid hellenismiga: rahulik, leebe ja ülev ilme. Kujunesid välja mediteeriva Buddha kujud. Suurim õitseaeg (nn klassikaline periood) olu Guptade dünastiaaeg (4.-7- saj. pKr). India templid templi kõige püham paik (seal asub jumala kuju) on väike, tempel ise võib aga olla väga suur. Saalide uksed on enamasti ühel joonel, viivad püha paiga suunas
Teosed on tihti valmistatud kivist, kuid välistatud pole ka vase või pronksi kasutamine. Tähtis vorm India skulptuurides on reljeef. Sellises kujutavas vormis esineb tegelasrohkeid jutustusi, mida üldiselt on võimalik vaadelda ainult ühest küljest. Pühalikus jumalad on reljeefis tihti ümbritsetud elurõõmsatest ning veetlevatest naistest, kes omakorda esindavad alamaid jumalaid, deemoneid või haldjaid. Vabaskulptuuride tähtsamateks motiivideks on Šiva, Višnu ning Buddha (elas u. 560480 eKr). Kuulsateks pronkskujudeks on tantsiv Šiva, keda on tihti kujutatud rohkem kui kahe käega, mis sümboliseerib erinevate võimete tähistamist. Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/Indian_art http://www.wou.edu/provost/library/exhibits/exhibits200405/co lor/Images/hinduism.pdf http://en.wikipedia
tänapäeva Pakistani lähistelt. Teosed on tihti valmistatud kivist, kuid välistatud pole ka vase või pronksi kasutamine. Tähtis vorm India skulptuurides on reljeef. Sellises kujutavas vormis esineb tegelasrohkeid jutustusi, mida üldiselt on võimalik vaadelda ainult ühest küljest. Pühalikus jumalad on reljeefis tihti ümbritsetud elurõõmsatest ning veetlevatest naistest, kes omakorda esindavad alamaid jumalaid, deemoneid või haldjaid. Vabaskulptuuride tähtsamateks motiivideks on Šiva, Višnu ning Buddha (elas u. 560-480 eKr). Kuulsateks pronkskujudeks on tantsiv Šiva, keda on tihti kujutatud rohkem kui kahe käega, mis sümboliseerib erinevate võimete tähistamist. Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/Indian_art http://www.wou.edu/provost/library/exhibits/exhibits2004-05/color/Images/hinduism.pdf http://en.wikipedia.org/wiki/National_symbols_of_India
suunas ja lage toetavad sambad seisavad väga tihedalt, mis muudavad siseruumid hämaraks. Angkor Vati tempel Kambodžas, 12. sajand. India skulptuur Mänglev, dünaamiline, mitmekesiste liigutustega. Maistest proportsioonidest ja anatoomiast ei peeta kinni. Põhimaterjaliks kivi, kuid kasutatakse ka vaske ja pronksi. Miski ei kao ega lõpe, kõik kordub. Vabaskulptuuride tähtsaimad motiivid on jumalad ja Buddha. India reljeef India skulptuuri valitsev vorm on reljeef. Ülev vaimsus ja maalähedus segamini. Uuemad kultuurid 1.-2. sajandil Gandharas. Kujude seostamine hellenismiga. Skulptuurid on rahulikud, leebed ja üleva ilmega. Eeskuju Hiina ja Jaapani skulptuuridele. Samal ajal Mathuras loodud budistlikud skulptuurid olid segunenud hinduistliku kunstitraditsiooniga.
Samuti on tavaline muinasjutu, legendi ja ajaloo sehunemine. India skulptuuri iseloomustab dünaamilisus, mänglevus, peen joonetaju ning liigutuste ja zestide äärmine mitmekesisus. Inimesed esinevad mitme pea ja paljude kätega, esinevad inimestest ja loomadest kombineeritud olendid. Teoste materjaliks on põhiliselt kibi, kuid ümarplastilisteks vabaskulptuurideks on juba iidsetest aegadest kasutatud ka vaske ja pronksi. Vabaskulptuuride tähtsamateks motiivideks on hinduistlikud jumalad ja Buddha. I sajand e.m.a. said jumalaks muutunud Budhha kujud tavaliseks. Gandharos I ja II saj m.a.j. loodud kujud osutavad seoseid hellenismiga. Samaaegsed Mathuras ja mujal lõuna pool Indias loodud budistlikud motiivid on lähemal hinduistlikule kunstitraditsioonile. India kujutava kunsti suurim õitseaeg oli 4.-7. Sajand m.a.j. Peale skulptuuri oli Indias hästi arenenud ka maalikunst. Kuulsad on Ajanta templi seinamaalid oma meela iluga
tihedasti,siseruum oli seetõttu hämar. · Templid ehitati kivist, ilma mördita, mõnikord metallklambreid kasutades. Laed tehti kiviplaatidest , siseruumis kujusid tavaliselt vähe, tühja pinda ei ole. · Skulptuur on dünaamiline, mänglev, liigutuste ja zestide mitmekesine. · Enamasti kasutati kivi, kuid ümarplastilisteks vabaskulptuurideks kasutatakse ka vaske ja pronksi. · Skulptuuri valitsevaks vormiks on reljeef. · Vabaskulptuuride tähtsamateks motiivideks on hinduistlikud jumalad ja Buddha. · Gandharas loodud kujudel on seoseid hellenismiga. Neil on rahulik, leebe ja ülev ilme. See andis eeskuju ka hiina ja jaapani skulptuurile. · Arhitektuuri ja skulptuuri suurteosed on Boroduri tempel Jaava saarel Indoneesias ja Angkor Vat Kambodzas. · Ka maalikunst on hästi arenenud. Kuulsad Ajanta kaljutemplite seinamaalid on meela iluga. · Miniatuurmaalid moodustavad ülimalt huvitava ja suure osa
annaabi.ee 
