Karüatiid maani rüüs seisva naise skulptuur, mis klassikalises arhitektuuris (talastikku kandes) asendab sammast Atlant täis- või poolfiguurne tugisammas, kannab ja kaunistab talastikke, rõdu vms Kontrapost tasakaal vastandasendeis olevate inimese kehaosade, nt tugi- ja nõjajala, vahel Krüselefantiintehnikas figuurid puidust sisu, keha jäljendavad osad kaetud elevandiluuplaatidega, riided ja relvad jäljendati kuldplekiga. Kore vabaplastiline naise kuju. (Vana Kreeka arhailises skulptuuris kasutati ka karüatiididena). Kuros vabaplastiline alasti noormehe kuju Pinakoteek ruum kunstiteoste hoidmiseks. Stiilide segu tulemusena sündinud komposiitkapiteel (joonia voluut kapiteeli ülaosas ja korintose kapiteelile omased akantuselehed alaosas). Mausolose järgi hakati paraadlikke haudehitisi nimetama mausoleumideks Meander paelornament lainjaist või täisnurgi murtud joontest. Nagu laineornament, mis on kandiliseks läinud.
3 20.sajandi algus Kunstiline tants Kunstiline tants tekkis Eestis alles 20. sajandi alguses, mil lavakunst muutus professionaalseks (tekkisid teatrid Vanemuine 1906 ja Estonia 1913) See ei ole tekkinud rahvatantsust, vaid on loodud kõrgkultuurina Kunstilise tantsu arengut mõjutasid selle algusperioodil Isadora Duncanist lähtuv uus, nn vabaplastiline suund ja vene klassikaline ballett. Ella Ilbak (1895 1997), Eesti esimene elukutseline tantsija. 4 20.sajandi algus Kunstiline tants Elmerice Parts (18881974) avas Tartus esteetilise gümnastika stuudio. Kuna puhkes I Maailmasõda ei saanud ta kaua tegutseda. Pisut hiljem tekkis Tallinna uus tantsukool, mis oli suunatud pigem normatiivsele, teatrilaval ja
rahvatantsu traditsioonidest, vaid loodud konkreetsete isikute poolt kõrgkultuurina. Kunstiline tants tekkis alles 20. sajandi alguses, kui eesti lavakunst muutus professionaalseks, leides avaramaid arenemisvõimalusi uutes ja suurtes teatrihoonetes: 1906. aastal Tartus ehitatud "Vanemuise" ja 1913. aastal Tallinnas "Estonia" teatris ning hiljem ka linnaväiksemates teatrites. Kunstilise tantsu arengut mõjutasid selle algusperioodil Isidora Dunacnist lähtuv uus, nn vabaplastiline suund ja vene klassikaline ballett. iseloomustades tolleaegset tantsulaadi, võiksime ütelda, et ühelt poolt otsiti loomingu lüürilisele tuumale väljendust hellas, peenelt kultiveeritud, graatsiliseltilmekas kontuuris, teisalt aga taotleti ekstravagantsemat temaatikat. Tantsiti erootilisi tantse ja matkiti masinlikku liikumist, anduti iharale uimale samavõrra kui halastamatule rütmile. Samba Samba on Aafrika juurtega Brasiilia tantsu ja muusikastiil, mis kujunes välja 20
Teistpidi hakkab võimsust võtma naturalistlikkus=loomutruudus. Hakkab arenema portree skulptuur . Hakatakse kõrvalelemente rohkem kasutama, figuur võib isegi vähem tähtsaks muutuda. Näide “Permagoni alatri reljeef” - muutuvad liikuvamaks, lopsakamaks, antakse ihu lihased värvides, reljeef muutub värelevamaks, lubjakivi ei ole enam elutu valge vaid värviline, peab olema loomulikum e naturalistlikum. Reljeefidest astutakse edasi ja tuleb tavaline kuju, vabaplastiline kuju. Hellenistliku ajastu lipukiri - Naturalistlik. Näide “Lakoon poegadega”. Hellenistliku skulptori maiuspala oli kujutada kriitilisi kohti, näiteks surma, agooniat, kus kõik lihased olid pingul. Iseloomulik oli gruppe võimalikult erinevates poosides kujutada. Ilu kaanon muutus: pea peab mahtuma 10 korda nüüd: pea on väiksem ja keha pikem, sihvakam. Näide “Milose Veenus” - peetakse ideaalseks kujuks. S - kurv, nahapehmus, marmor pidi andma
annaabi.ee 
