linnuvaatluskohaks, 24h jooksul 128 erinevat linnuliiki. Kevadeti ja sügiseti rändab Matsalu piirkonnast läbi miljoneid veelinde - Eesti läänerannik on Euroopas üks tähtsamaid puhke- ja peatuspaiku arktiliste veelindude läbirändel. Matsalu rahvuspargi ümberkaudses piirkonnas leidub enam kui 20 liiki orhideesid. Matsalu kultuurmaastike tekkelugu Matsalu looduskaitseliselt ja esteetiliselt väärtuslikud maastikud on tekkinud läbi aegade kestva inimmõju tulemusena. Vee alt vabanevatel rannaniitudel on karjatatud loomi, tehtud heina. Kasari luht on olnud ümberkaudsete talude heinamaaks. Eriti mitmekesist kasutust on leidnud puisniidud: sealt on saadut kütte-ja tarbepuitu, korjatud seeni, marju, ravimtaimi, tehtud lehisvihtasid ja heina, suve lõpul karjatatud loomi. Loopealseid on võsastumast hoidnud kariloomad. Siia on inimesed rajanud oma kodud, kasutades peamiselt kohalikku materjali: puitu, maakivi, paasi, pilliroogu, aga
ning ka põhjavesi ei suuda taimi vajalike mineraalelementidega varustada. Toiteelementide vähenemine tingib taimkatte hõrenemise ja mullaviljakuse langemise (toimub seda kiiremini, mida kiiremaks muutub taimede mulla vaheline aineringe, kui mullast viiakse nõrgveega toiteelemente rohkem ära, kui mulda asemele tuleb). Noored mullad asuvad mere taganemisest vabanevatel rannikutel, mäestikes või vulkaanide tuhal. Muldade kujunemine võtab aega sadu tuhandeid aastaid, ootamatu geoloogiline tegevus võib mullakatte hävitada. -AKTIIVSED MULLATEKKETEGURID: -Kliima mõjutab oluliselt murenemisprotsesse. Sialliitne murenemine parasvöötmes toimuv mõõduka kiirusega murenemine, kus saadusteks on erineva suurusega mineraalained. Alliitne murenemine troopikas toimuv aktiivne keemiline murenemine, kus savimineraalid murenevad algkomponentideks e
Ökosüsteemide puhul, mille koostisosaks maismaal on ka muld, nimetatakse sellist tasakaaluseisundit kliimaksiks. Mulla arengu käigus keemilised toitainevarud ammenduvad, murenemise piir kandub taimejuurtest sügavamale ning ka põhjavesi ei suuda taimi mineraalainetega varustada. See tingib taimkatte hõrenemise ja mullaviljakuse langemise. Toitaineid lahkub rohkem, kui neid juurde tuleb. Noored mullad asuvad mere taganemisest vabanevatel rannikutel, mäestikes ja vulkaanide tuhal. Muldade väljakujunemine võtab aega sadu aastaid. Ootamatu geoloogiline tegevus, nt mandrijää tekkimine. Selle tõttu on erinevates kohtades erineva vanusega mullad. Aktiivsed mullatekketegurid. Kliima mõjutab oluliselt murenemisprotsesse. Parasvöötmes toimuvat, erineva suurusega mineraalide saamist, nimetatakse sialliitseks (Si + Al) murenemiseks. Saadusteks on teatud murenemise läbi teinud savimineraalid.
sellist tasakaalulist seisundit kliimaksiks. Keemilised toitainevarud ammenduvad, sest murenemisepiir kandub taimejuurtest sügavamale, ka põhjavesi ei suuda taimi mineraalelementidega varustada toiteelementide vähenemine- taimkatte hõrenemine, mullaviljakuse langus. Avaldub seda kiiremini, mida avatumaks muutub taimede ja mullavaheline aineringe- mullast viiakse toiteelemente rohkem ära, kui neid asemele tuleb. Noored mullad asuvad mere taganemisest vabanevatel rannikutel, mäestikes jne. Mulla teke on esialgu katkendlik, sest tormine meri, laviinid jne. võivad seda oluliselt häirida. Muldade väljakujunemine võtab aega sadu tuhandeid aastaid. AKTIIVSED MULLATEKKETEGURID: · Mõju avaldub mulla omadustes märgatavalt kiiresti. · Kliima. Mõjutab murenemist(sademed, temperatuur, päikesekiirgus). Parasvöötmes toimuvat mõõduka kiirusega murenemist, kus murenemissaadusteks on erineva suurusega
Sisemised faktorid: Silelihase reaktsioon venitusele, temperatuurile, kudedest vabanevatele keemilistele faktoritele. Välimised faktorid: autonoomne närvisüsteem, hormoonide signaalid. Sisemised faktorid Rõhu suurenemisele vastab silelihas reflektoorselt kontsaktsiooniga. Takistust suurendatakse ning voolukiirus aeglustub. 12 Metavoolne hüpereemia: rakkudest vabanevatel ainevahetusjääkidel (Co2, piimhape) on silelihast lõõgastav toime, ehk verevool kiireneb. Välimised faktorid Eesmärgiks on reguleerida verevoolutust vastavalt organismi vajadustele, suunates verd sinna, kus seda on rohkem tarvis. Vererõhku kontrollitakse autonoomse närvisüsteemi ja hormoonide poolt. Sümpaatilise närvisüsteemi aktiivsus (treening, stress) põhjustab veenides konstriktsiooni ning veenirõhk tõuseb, suurendades sellega südamesse naasva vere hulka.