isik) – kas oleks saanud valida paremad töötajad või kannab vastutust töötajate ees? 3.1. Vastutusstandard. VÕS § 101 lg 3 vastutust ei välistata. VÕS § 103 lg 1 ja 2 järgi ei ole vabandatav. Kuna töötaja on müüja mõjusfääris, siis ei ole rikkumine vabandatav. VÕS § 103 lg 4 kohaselt vastutab seaduses ettenähtud juhtudel isik oma kohustuse rikkumise eest rikkumise vabandatavusest sõltumata. VÕS § 105 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, on võlausaldajal sõltumata sellest, kas võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, õigus lepingust taganeda - vabandatus ei välista müüjat vastutamast 3.2. Vastutust/õiguskaitsevahendi kasutamist välistavad asjaolud. 3.2.1. VÕS § 103 lg 2 järgi ei ole selle tootmishoone tulekahju näol
lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. (3) Kui vääramatu jõu mõju on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas. (4) Seaduses või lepinguga ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest rikkumise vabandatavusest sõltumata. Vastutus süü puhul (1) Seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. (2) Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. (3) Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. (4) Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. (5) Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel.
lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. (3) Kui vääramatu jõu mõju on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas. (4) Seaduses või lepinguga ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest rikkumise vabandatavusest sõltumata. 7. Õiguskaitsevahendid. § 101. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral (1) Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: 1) nõuda kohustuse täitmist; 2) oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda; 3) nõuda kahju hüvitamist; 4) taganeda lepingust või öelda leping üles; 5) alandada hinda; 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. (3) Kui vääramatu jõu mõju on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas. (4) Seaduses või lepinguga ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest rikkumise vabandatavusest sõltumata. Süü ja lepingurikkumine Missugused on lepingurikkumise puhul võimalikud õiguskaitsevahendid Õiguskaitsevahendite erisused § 108. Kohustuse täitmise nõudmine (1) Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. (2) Kui võlgnik rikub kohustust, mis ei seisne raha maksmises, võib võlausaldaja nõuda temalt kohustuse täitmist. Kohustuse täitmist ei või nõuda, kui: 1) kohustuse täitmine on võimatu;
raviteenuse osutamise leping, VÕS § 770 lg 1) ja kõrvalkohustuse rikkumisel (nt käsirahaga tagatud kohustuse täitmata jätmisel). Süüline vastutus võib olla eelnevalt kokku lepitud. Õigusvastaselt kahju tekitamise korral vastutab kahju tekitanu seadusest tulenevalt ainult siis, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Teatud kohustuste rikkumise puhuks on seaduses ette nähtud rangem vastutus, mis tähendab vastutust ka sõltumata vabandatavusest (vt nt tootja vastutus). Nagu öeldud vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Vabandatav on kohustuse rikkumine siis, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vabandatavus tähendab, et kohustuse rikkumise kaasa toonud asjaolu on väljaspool võlgniku mõjuulatust. See asjaolu peab olema niisugune, mille olemasolu või kulgu ei saanud võlgnik mõjutada.
raviteenuse osutamise leping, VÕS § 770 lg 1) ja kõrvalkohustuse rikkumisel (nt käsirahaga tagatud kohustuse täitmata jätmisel). Süüline vastutus võib olla eelnevalt kokku lepitud. Õigusvastaselt kahju tekitamise korral vastutab kahju tekitanu seadusest tulenevalt ainult siis, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Teatud kohustuste rikkumise puhuks on seaduses ette nähtud rangem vastutus, mis tähendab vastutust ka sõltumata vabandatavusest (vt nt tootja vastutus). Nagu öeldud vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Vabandatav on kohustuse rikkumine siis, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vabandatavus tähendab, et kohustuse rikkumise kaasa toonud asjaolu on väljaspool võlgniku mõjuulatust. See asjaolu peab olema niisugune, mille olemasolu või kulgu ei saanud võlgnik mõjutada.
saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. (3) Kui vääramatu jõu mõju on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas. (4) Seaduses või lepinguga ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest rikkumise vabandatavusest sõltumata. Rikkumine on vabandatav, kui: kokkuleppeliselt välistatakse ühe isiku vastutus; esineb vääramatu jõud. Kui seaduses ei ole vastupidine sätestatud, võivad pooled kokkuleppeliselt muuta võlgniku vastutuse rangemaks ja näha lepingus ette, et võlausaldaja võib võlgniku suhtes ka siis kohaldada kõiki õiguskaitsevahendeid, kui kohustuse nõuetekohast täitmist takistas vääramatu jõud. Seda, kas võlgnik sai mingit asjaolu mõjutada või mitte, tuleb