Üldjuhul jah, muidugi peaksid lapsed oma vanemaid austama, kuid siirdume nüüd tagasi põhiteema juurde, milleks on räigeltöeldes "need kuradi vanamutid." Kas ma ikka pean austma seda seitsmekümnendates tädikest, kes järjekorras ette trügib? Küünarnukkidega bussi ukseni teed teeb, peale trügib, enne kui reisijad veel mahagi jõuavad astuda (välja ei lastagi enne?), kõige teiste liiklemist takistab käed laiali esimese vaba koha poole tormates ja suvaliselt ning vabandamata minu niigi kannatada saanud koolikoti otsa prantsab? Kes räägib ilmekalt "tänapäeva hukkaläinud noortest" (noored on alati saatanast olnud, nagu Asso Künnap väga õigesti ühes oma artiklis ütles), kes ropendavat nii, et süda tahab seisma jääda ja kel elementaarsest viisakusest pole halli aimugi, kui järgmisel hetkel astub see tädike minu jalale, jällegi vabandamata, sest tal on parasjagu liiga kiire naabri-Tiiu klatimisega? Mina ütlen EI.
ja kutsutakse välja eilse peo muljeid jagama. Ta on muidugi sellega vägagi nõus ,sest tal pole midagi paremat niikuinii teha. Tööinimene otsustas minna just parasjagu oma maakoju ,et teha seal sauna ning veel puhata viimast päeva enne , kui alustab oma uut tööpäeva. Teel trepist alla jookseb kiirustades gümnasist tööinimesele otsa ,sest ei pannud teda tähele . Tööinimene kukub maha ja gümnasist jookseb vabandamata edasi täpselt nagu ta teele poleks kedagi ette jäänud. Õhtul otsustab gümnasist koju minna ,sest tal tuleb meelde, et homme on koolpäev. Tõtates koju ja tehes oma viimast suitsu enne tuppa jõudmist on parasjagu turumutt oma koeraga õhtust jalutuskäiku läinud tegema , kui gümnasist temast mööda tõttab ja tervita. Turumutil on kohe mõttes see, kui hukka on läinud ikka noorus , et isegi tere ei kõlvata öelda edasi
ennast ees kui perekonnanimega. ,,Härra" lisamine pole viisakas. Naised tutvustavad ka ennast ees ja perekonnanimega kuid võivad lisada ,,proua" või ,,preili". Näide enda esitlemisest ,,Tere päevast, siin Toomas Kask aktsiaseltsist Metsapuu. Kas ma saaksin rääkida proua Tammega?" Valeühendus Valeühendus on tavaliselt inimlik eksimus. Valeühenduse korral pole viisakas katkestada kõnet ilma vabandamata. Viisakas pole väljendada oma pahameelt. Kui olete avastanud, peale esimest kutsungit, et valisite vale numbri, tuleks kõne ära oodata ja vabandada. Kõne katkestamine Kõne ühepoolne katkestamine on ebaviisakas, näitab kasvatamatust ja annab tunnistust nõrgast närvisüsteemist. Toob kaasa ka konflikte. Kuid on ka erandeid... Katkestage kõne, kui keegi teid sõimab või ropendab. Solvamise korral võite kaasvestlejat hoiatada, et kui solvangud korduvad, katkestate kõne.
Kui tuleb valida kõne välisriiki või kasutada mobiiltelefoni, on viisakas pakkuda kõne hüvitamist. Kui tahate oma kõnede suunamist tuttavate numbrile, siis teavitage sellest eelnevalt ka pererahvast. Kindlasti ärge unustage kõnede suunamist maha võtta! Valeühendus Valeühenduse põhjus pole üldjuhul tehniline probleem, vaid inimlik eksimus. Valeühenduse korral ei ole viisakas katkestada kõnet ilma vabandamata, sest ilmselt valisite ise vale numbri. Viisakas pole pahuralt vastata või muul moel oma pahameelt välja väidata. Kui avastate pärast esimest kutsungit, et olete valinud valesti, siis tuleks vastus ära oodata ja vabandada valeühenduse pärast. Mobiiltelefonid säilitavas sissehelistatud kõned koos numbrinäiduga, millele saab tagasi helistada. Enamasti seda ka tehakse. Kui teie vastate valeühendusele, siis tehke seda võimalikult lahkelt
ning samas võidab ka aega sobiva lahenduse läbimõtlemiseks. Klienti kuulates tuleb nõustuda esitatud faktidega, mitte mingil juhul ei tohi asetada kahtluse alla kliendi kompetentsust (,,Olete ikka kindel, et aparaadi korralikult sisse lülitasite...?") tuleb olla mõistev ja vabandada. ,,Saan aru, et olete pettunud, vabandan eksituse pärast..." Olen märganud, et kohati valmistab just vabandamine teenindajatele raskusi ja tihti jäetakse vabandus lihtsalt ütlemata. Kindlasti ei jäeta vabandamata sellepärast, et ei taheta, vaid pigem sellepärast, et ei teata täpselt, kuidas seda oleks antud olukorras sobilik teha. Kliendi ees vabandades on teenindajal oluline meeles pidada, et teenindaja rollis olles ei vabanda ta kliendi ees isiklikult, vaid teeb seda kui teenindusettevõtte esindaja. Vabandamine ei tähenda mingil juhul teenindaja jaoks ,,süü"omaksvõtmist, vaid vabandades näitab teenindaja, et ta hoolib kliendi
kunagi tagasi tulla - kui tütar lahkus, palus Andres Maril tütrele midagi kaasa panna, ise peremees seda teha ei saanud, sest siis oleks ta nagu oma sõnu söönud ja seega pidi seda Mari tegema, Maril oli hea meel, et Andres lõpuks leebus - Kui Vargamäele asjadele järgi mindi, tahtis Liisi oma isa ees vabandada, kuid isa polnud parasjagu kodus, oli tööd tegemas, Liisi pidi lahkuma ilma isa ees vabandamata, oli kurb, sai aru, kui kallis Vargamäe talle tegelikult on XXXVII - pärast Liisi ja Joosepi lahkumist hakkasid pered nagu lagunema, ka teised lapsed hakkasid ära minema Vargamäelt, Maret pidi Liisit asendama, tundis muret, et tema õlule langeb kogu töö, sest kõik lapsed lähevad ära - üldiselt oli Vargamäe naabrite vahel kõik rahulik, sest mõlemad peremehed olid olukorrast löödud - ka Maret tahtis mehele minna, vigase jalaga Sassile, isa oli poisi suhtes umbusklik, kuid
annaabi.ee 
