Oli ilmne et reformidega tuleb edasi minna ja talupojad pärisorja seisundist vabastada. Sellele andis omapoolse tõuke teine keiser Napoleon. Pärisorjuse kaotamine Eestimaal kaotati see 1816. a ja Liivimaal 1819. a. maad talupoegadele kaasa ei antud, maa jäi mõisniku omaks ja talupojad selle rentijaks. Kuna vastsetel rentnikel eriti muuga maksta ei olnud kui oma tööga, siis tähendas see, et teoorjus säilis või isegi raskenes. Vabakssaamisega kaasnes perekonna- ehk priinimede panek. Priikslaskmise tagajärjel arenes edasi juba eelmiste talurahvaseadustega alguse saanud kogukondlik omavalitsus. Ametisse astusid esimesed kogukonna ametimehed, kelle juhtimisel koguti ja hädaaegadel jagati magasiaitades hoitavaid viljavarusid korraldati vaeste hoolekanne. Isiklik vabadus 1865.a võeti mõisnikelt täielik kodukariõigus, 1866 said eestlased uue vallaseaduse, mis tunduvalt suurendas valdade õigusi
mõisnikega pidid rajanema pooltevahelisel kokkuleppel. Maad tlp kaasa ei antud, maa jäi mõisniku omaks ja tlp selle rentijaks. Teoorjus säilis või isegi raskenes, sest 1804.a seadustega koormistele pandud piirid kadusid. Kadus tlp õigus oma talu pärandada. Tlp ei võinud siiski kolida mujale linna või kubermangu (esialgu). Mõisnik tlp enam müüa ei saanud. 1830.aastatest alates võis tlp ka linna kolida. Vabakssaamisega kaasnes perekonna- ehk priinimede panek (saksapärased). Arenes edasi kogukondlik omavalitsus. Ametisse astusid esimesed kogukonna ametimehed,kelle juhtimisel koguti ja hädaaegadel jagati magasiaitades hoitavaid viljavarusid, korraldati vaestehoolekannet, nekrutiksvõtmist jm. Esialgu jäi vald siiski mõsniku eestkoste alla ja temast sõltuvaks. Ärevad neljakümnendad ja viiekümnendad (lk 151) 1840ndad algasid viljaikalduse, nälja ja tlp-de käärimisega
vältida massilist välismaalaste tungi kodanike hulka. 7) Vabakslastu status Vabakslastu on ori, kellele isand on nadnud vabaduse. Ta saab vabaks meheks, aga mitte päris kodanikuks. Tal puudub õigus sõlmida seaduse ees abielu, õigus saada valitud magistratuuri ja õigus tõusta vaimulikuseisusesse. Samuti ei saa ta teenida leegionis. Samas on selline vabakslastu seisukord ajutine, sest tema lapsed saacad juba nautida kõiki kodanikuõigusi. Tihti ei muutunud vabakssaamisega midagi, muutus vaid staatus. Vabastatu võtab endale oma endise isanda nime ja eesnime ning isand saab tema patrooniks. Ta töötab tavaliselt oma isanda juures, kellele võlgneb austuse ja toetuse. Vabastatu võib hakata tegelema mõne tulutoova ametiga ning müned neist teevad ilma koguni kunsti vallas. Vabaks lastud võisid saada ka väikse maatüki(valduse). Kui vabastati testamendiga võis saada ka raha või muud materiaalset. Vabakslaskmisega ei lastud kedagi minema tühjade kätega.
29. Kuidas Nietzsche seostab oma filosoofiaga oma füsioloogilist seisundit? Haigena avastas Nietzsche enda jaoks uue elufilosoofia. Selles oli suur osa tema soovist terveks saada, tema enda elutahtest. Ta lõpetas olemast pessimist ja pelgurlik. 30. Nietzsche vastandab kristlikule moraalile oma moraali, mida ta kutsub "füsioloogiaks" ja "hügieeniks" Millised on tema "hügieeni" põhimõtted? Esimene samm tervenemise suunas võrdub vimmast vabakssaamisega. Mittevaenutsemises ei tule vaenule lõpp, vaid sõprus lõpetab vaenu. Vimm, mis on sündinud nõrkusest, on kahjulik eelkõige nõrgale endale. Kui aga eeldada rikast natuuri, siis on ta ülearune tunne, tunne, mida valitseda on vaat et rikkuse tõend. 31. Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? Filosoofiline antropoloogia on filosoofiline õpetus inimesest, on filosoofiline uurimus inimesest ja tema loomusest
annaabi.ee 
