AKK-l on ks tagasi kik, ja ks parkimis kik, Siduri asemel kasutatakse hdrotrafot, ja kigukast ttab kahel planetaarlekandel, Kogu AKK ttab juhtblokil. A esiveoga B tagaveoga 1.mootor,2. veovll3.automaatkast4.kardaanlekanne5.pealekanne AKK 4HP20 1soojusvaheti,pidurid,sidurid,vahevllisuurem hammasratas,parkimislukusti hammakas,differ,hdrotrafo kiguvalitsa asend. 3N71D AKK pikki asetusega kigkast ja selle ehitus. 1hdrossteemi li pump 2reaktori vabajooksu sidur 3.reakor 4.turbiin ratas. 5 pumpratas 6.esimene sidur 7.lintpidur 8. tagumine sidur 9. esimene planetaar lekanne 10.tagumine planetaar lekanne. 11.tagumiseplanetaarlekande kaasavedaja 12. mitmekettaline pidur 13.vabajooksusidur 14.parkimislukusti 15. veetavvll 16. tagumine kroom hammasratas 17. hine pikese hammasratas 18. satelliithammakas 19.esimese planetaarlekande kaasavedaja 20. esimese planetaarlekande kroomhammasratas 21. vedavvll (on henduses turbiin rattaga)
LK 36 Tööpõhimõte-Aut.kasti õli paikneb ka hüdrotrafos.Pumbaratas on kinnitatud sidurikorpuse kaudu hooratta külge(6polti).Selle pumbaratta pöörlemisel kui mootor käib paisatakse õli tänu ratta sees olevatele labadele turbiini ketast pannes viimase pöörlema samas suunas.Turbiinikettal on rummunuudid,millel on istatud võll.Kui mootor töötab tühikäigul siis õliliikumine ketaste vahel on nõrk ja jõumomenti üle ei kanta.Reaktorratas(juhtratas) on istatud vabajooksu siduriga käigukasti korpuse külge. Kui mootoris on jõumoment väike ja mõlemad kettad pöörlevad võrdse kiirusega siis õli pääseb juhtratta labade vahelt läbi takistuseta,kui aga turbiiniratta pöörded vähenevad võrreldes pumbaratta omaga siis õli mis turbiini ratta labadelt tagasi paiskub püüab reaktorratast pöörlema panna vastassuunas liikuma panna,aga seda takistab vabajooksu sidur.Sellega tekitaksegi lisajõumoment.(Reaktiivjõud)' Siduri võimendi
See on nagu jõuõlg, mis muudab pidurikambri mehhaanilise jõu pööravõlli pöörlemisjõuks. Mehhaaniliselt reguleerib narre ennast ise, et pidurdusel oleks narre ja pidurikambri tõukurvarda vaheline nurk 90 kraadi Millised rikked võivad tekkida, kuidas need endast tunda annavad (sümptomid) ja kuidas neid kontrollitakse? Rike Sümptom Kontroll Ei reguleeri nii nagu peaks Pidurid jäävad peale Kontrollida auto vabajooksu ja pidurite temperatuuri peale sõitu võrreldes teiste piduritega Theoretical exercises Basic course, brakes Reg. No. TEC 01.10.01.06-01 en
Tsirkannuaalsed – tsükli pikkus ligi 1 aasta (loomade paljunemistsüklid, ränne-aastaaegade vaheldumisega seotud). Infradiaansed – tsükli pikkus üle ööpäeva (nt inimese menstruaaltsükkel). Tsirkadiaansed – tsükli pikkus ca 1 ööpäev (une-ärkeloleku tsükkel) Ultradiaansed -tsükli pikkus alla ööpäeva Ööpäevaste rütmide tunnused : 1. Säilivad ka konstantsetes tingimustes ligi 24h perioodiga – „vabajooksu “ periood 2. Temperatuurikompensatsioon – erinevalt paljudest bio protsessidest ei sõltu tsükkel kehatemperatuurist 3. Teatud keskkonnatingimustes – vb bio fn tsüklilisus muutuda 4. Ööpäevaseid rütme reguleerivad 24h perioodiga keskkonnatsüklid Ööpäevarütmid on endogeensed, püsivad ilma keskkondlike vihjeteta. Rütme moduleeritakse väliste ajastusvihjete
annaabi.ee 
