SWOT analüüs põhineb Elukestva õppe strateegia 2005-2008, Õpetajate lehe artikli „Täiskasvanuharidus – kordaminekud ja probleemid“ ning Õpetajate lehe artikli „Täiskasvanuharidus – kellele ja kuidas?“ põhjal. Täiskasvanuhariduse olukord Eestis Tugevused (S) Nõrkused (W) Tööalane koolitus Õpivad peamiselt need täiskasvanud, Vabahariduslikud koolitused kes on juba niigi palju õppinud, samal Kõrghariduse omandamine ajal kui madalama haridustasemega S Kutsehariduse omandamine inimesed jäävad kõrvale. I Üldkeskhariduse omandamine Täiskasvanutele on tasemekoolitus S Eestis liialt jäik ega võimalda ühitada Eestis on kokku lepitud varasema
suuri kapitalimahutusid, et taastada sõjaeelsed majandussüsteemid ning tööjõudlus. Sõdade käigus hävisid paljud kultuuriehitised ning mälestised, mistõttu hävis suur osa eesti pärimusest ning arhidektuurist. Esimese maailmasõja ning sellele järgnenud Vabadussõja järel asusid eestlased omakultuuri jälle jõudsalt üles ehitama. 1919. aastal avati Tartu Ülikool, tänu millele oli võimalik iseseisvusaastatel hariduse, samuti teaduse areng. Hariduselus etendasid rolli ka vabahariduslikud seltsid ja organisatsioonid. Kui Eesti iseseisvus, lõi stabiilne poliitiline kord soodsad tingimused loomeinimestele kultuuri arendamiseks. Arenes teater, levisid moodsad kunstivoolud ning ühtlasi ka uudsed muusikazanrid. Samuti arenes ka spordielu- loodi mitmeid spordiseltse ning ringe, mis hiljem koondusid alaliitudeks. Spordist rääkides on tähtsaim see, et mitmed sportlased, näiteks maadleja Kristjan Palusalu, esindasid olümpiamängudel Eesti riiki. Hoopis vastupidine olukord
ja 1937. aasta koolireformiga viidi sisse muudatused haridussüsteemis, mille tulemusena suurenes kutesekoolide avamine. Kõrharidusasutustes - Tallinna Tehnikakõrgkoolis, Tartu Ülikoolis muudeti õppetöö eestikeelseks. Ülikoolide juures tegeleti lisaks õppetööle ka eesti rahva ajaloo kirja panemisega ja panustati ravusteadvusesse. Juba Vabariigi algusaastatel oli haridus põhimõtteliselt kättesaadav kõikidest rahvakihtidest pärit noortele. Hariduselus olid tähtsal kohal ka vabahariduslikud seltsid ja organisatsioonid. 1917. aastal asutati Tallinnas uus kirjanike koondis nimega ,,Siuru", kuhu kuulusid viljakad ja hästituntud kirjanikud nagu Arthur Adson, August Gailit, Marie Under, Henrik Visnapuu. Kirjanikud asutatsid ka oma liidu aastal 1922, mille nimeks saigi Eesti Kirjanike Liit ning see hakkas välja andma ajakirja ,,Looming". Rahvustunnet kasvatavaks said ajaloolised romaanid ja novellid nagu Albert Kivikase ,,Nimed marmortahvlil" ja Mait Metsanurga ,,Ümera jõel"
reintegreerumisele, sobiva töö valimisele, saamisele ja säilitamisele · Elamise valdkonnaga seotud programmid, mis on suunatud kogukonda reintegreerumisele, võimalikult iseseisvalt elama õppimisele ja igapäevaeluga toimetulekule. · Õppimise valdkonnaga seotud programmid, mis on suunatud üldharidusse integreerumisele, inimese erialasele ja huvialasele arengule (kutseõpe, ümberõpe, vabahariduslikud programmid). · Suhtlemise- ja vaba aja valdkonnaga seotud progr.-d, mis on suunatud sotsiaalsele aktiivsusele ja suhete arendamisele, lõõgastumisele ja vaba aja sisustamisele 2.) Kitsama alaeesmärgipõhised, oskustele ja tegutsemisele suunatud programmid · suunatud ühe või mitme funktsiooni või oskuse, ressurssi või toetuse arendamisele , nt. Kommunikatsioonioskuste arendamine, orienteerumis- ja liikumisõpe,
annaabi.ee 
