- Riigi keskne roll inimeste heaolu tagamisel - Riigi oluline roll majanduse juhtimisel 64. Uut sotsiaaldemokraatiat e nö III teed iseloomustab - Rõhk haridusel jt sotsiaalsetel investeeringutel - Sallivus mitmekultuurilisuse suhtes 65. Kaasaegset läänelikku ideoloogilist pilti iseloomustab - Ideoloogiate keskelekoondumine 66. Sotsiaalliberaalset ideoloogiat iselomustab - Soov juhtida riiki turumajanduse reeglite järgi - Rõhk positiivsetel vabadustel 67. Õiged väited rahvuslusest: - Lääne-Euroopat isel. Esijoones poliitilise rahvusluse traditsioon - Kesk-ja Ida-Euroopat isel. Kultuurilise rahvusluse traditsioon 68. Konservatismi tunnused on: - Valitsejate vastutus - Tavade rõhutamine 69. Erakonnaperekondade hulka kuuluvad: - Sotsiaaldemokraadid - Rohelised - Liberaalid 70. Rohelist ideoloogiat iseloomustab: - Holism e. Tervikvaade - Skeptilisus progressi suhtes 71
c. sallivus mitmekultuurilisuse suhtes d. uue töölisklassi õiguste eest seismine 17.Kaasaegset läänelikku ideoloogilist pilti iseloomustab a. liberalismi ja sotsialismi vastasseisu ägenemine b. liberalismi ja konservatismi vastasseisu ägenemine c. parem- ja vasakideoloogiate vastanduse aktualiseerumine d. ideoloogiate keskelekoondumine 18.Sotsiaalliberaalset ideoloogiat iseloomustab a. soov juhtida riiki turumajanduse reeglite järgi b. rõhk negatiivsetel vabadustel c. rõhk positiivsetel vabadustel 19.Õiged on järgmised rahvuslust puudutavad väited: a. Lääne-Euroopat iseloomustab esijoones vererahvusluse traditsioon, b. Kesk- ja Ida-Euroopat iseloomustab esijoones poliitilise rahvusluse traditsioon, c. Lääne-Euroopat iseloomustab esijoones kultuurilise rahvusluse traditsioon, d. Lääne-Euroopat iseloomustab esijoones poliitilise rahvusluse traditsioon, e. Kesk- ja Ida-Euroopat iseloomustab kultuurilise rahvusluse traditsioon, 20
ja korraldada kõiki kohaliku elu küsimusi. Riikliku omavalitsuse teooria: KOV on üheks riikliku kohahalduse organiseerimise vormiks, teiste sõnadega e. riigivalitsemise eriliik. Selle teooria järgi on kõik võimuvolitused KOV-le andnud riik ning võimuvolituste allikaks on riigivõim. Kogukonna teooria ehk kogukonna loomulike õiguste teooria - mille kohaselt on kogukonnal õigus juhtida oma asju samamoodi, nagu on loomulik ja võõrandamatu iseloom inimeste õigustel ja vabadustel. KOVi läbiv tunnus on rahvavõim ehk demokraatia. Eristatakse riiklikke ja kogukondlikke küsimusi. Tänapäeva õigussüsteemis eelkäsitletud omavalitsusteooriaid puhtal kujul enam ei rakendata. Ka kehtiva PS puhul on tuvastatav mitmete omavalitsusteooriate süntees. 2. KOV universaalpädevus, enesekorraldusõigus ja selle piirangud. KOVü saab kohaliku elu küsimuse lahendamiseks anda määruse ka juhul, kui puudub seadusest tulenev volitusnorm
organitele üleantavate asjade mõisted, millega tegeldi ka edasipidi. A. de Tocqueville juhtis tähelepanu KOV-e olulisusele ja eksist probleemidele. Ka Saksamaa andis olulise panuse teooriate mõtestamisse. Vaba kogukonna teooria (kogukonna loomulike õiguste teooria) Sakslaste poolt. 19. saj alguses hoolitsesid kogukondlike asjade eest riigiametnikud. See teooria väitis, et kogukonna õigusel juhtida oma asju on samasugune loomulik ja võõrandamatu iseloom nagu inimeste õigustel ja vabadustel. Kuna kogukond on tekk riigist varem, siis viimane peab austama kogukondliku halduse vabadust. Põhines loomuõiguse ideedel, kus KOV võimu algallikas. Peaks olema riigist sõltumatu. Läbivaks tunnuseks rahvavõim e demok. Läbi KOV üksuste toimib tõeline rahvavõim. Kogukondlike asjade ühine korraldamine, elutegevuse sõlt juhtimine oma terr-l. Erist veel terr pm-t ja evolutsioonilise arengu pm-t (põhitunnused säil ka võõrvõimu all olles). KOV-e korralduse põhjapanevad alused:
juriidiliseks ehk siduvaks põhimõtteks. Olgu lisatud, et ülimat väärtust peab aktsepteerima ja realiseerima kõigepealt Eesti riik ise. Kõik kolm riigivõimu seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad tegutsema selle nimel, et tagada lõppastmes inimesele kuuluvad õigused ja vabadused. Nii ei saa õiguste ja vabaduste realiseerimise hindamisel riigi poolt tulla kõne alla otstarbekohasus, vaid eelistus on alati õigustel ja vabadustel endil. Seega tähendab inimese ja tema õiguste ja vabaduste tunnistamine kõrgemaks väärtuseks seda, et riigil pole ilma seadusliku aluseta võimalik sekkuda inimese tegevusvabadusse. Taoline põhimõte realiseerub keerulise võimumehhanismi abil, milles osalevad kõik riigiorganid ja kasutatakse kogu õigussüsteemi. Sellegi põhimõtte leiame põhiseadusest. Sissejuhatuses tahaks tähelepanu juhtida ka rahvasuveräänsusele. Nimetatud kategooria on
Artikkel 27 Igal inimesel on õigus ühiskonna kultuurielust vabalt osa võtta, kunsti nautida ja saada osa teaduse edusammudega kaasnevatest hüvedest. Igal inimesel on õigus teaduslikest töödest, kunsti- ja kirjandusteostest, millede autoriks ta on, tulenevate moraalsete ja materiaalsete huvide kaitsele. Artikkel 28 Igal inimesel on õigus sotsiaalsele ja rahvusvahelisele korraldusele, mis võimaldab selles deklaratsioonis sätestatud õigustel ja vabadustel täies ulatuses teostuda. Artikkel 29 Igal inimesel on kohustused ühiskonna ees, kuna ainult ühiskonnas on võimalik tema isiksuse vaba ja täielik arenemine. Oma õiguste ja vabaduste teostamisel peab iga inimene alluma vaid sellistele seadusega sätestatud piirangutele, mille eesmärk on tagada teiste inimeste õiguste ja vabaduste tunnustamine ja austamine, samuti moraalist, avalikust korrast ja üldise heaolu nõuetest kinnipidamine demokraatlikus ühiskonnas.
Artikkel 27 Igal inimesel on õigus ühiskonna kultuurielust vabalt osa võtta, kunsti nautida ja saada osa teaduse edusammudega kaasnevatest hüvedest. Igal inimesel on õigus teaduslikest töödest, kunsti- ja kirjandusteostest, millede autoriks ta on, tulenevate moraalsete ja materiaalsete huvide kaitsele. Artikkel 28 Igal inimesel on õigus sotsiaalsele ja rahvusvahelisele korraldusele, mis võimaldab selles deklaratsioonis sätestatud õigustel ja vabadustel täies ulatuses teostuda. Artikkel 29 Igal inimesel on kohustused ühiskonna ees, kuna ainult ühiskonnas on võimalik tema isiksuse vaba ja täielik arenemine. Oma õiguste ja vabaduste teostamisel peab iga inimene alluma vaid sellistele seadusega sätestatud piirangutele, mille eesmärk on tagada teiste inimeste õiguste ja vabaduste tunnustamine ja austamine, samuti moraalist, avalikust korrast ja üldise heaolu nõuetest kinnipidamine demokraatlikus ühiskonnas.
annaabi.ee 
