Karl XI: järsk kuningavõimu tugevnemine (Riigipäeva toetusel kehtestati absolutism). Karl XII: ametnikkonna roll kasvas (juhtis Riigikantselei). Pärast Karl XII surma uus valitsemisviis, absolutism kaotati. Tähtsamaid küsimusi hakati otsustama aristokraatlikus Riiginõukogus, kus monarhil oli 2 häält, kuid ta pidi alla andma enamusele. Algas nn vabadusteaeg, mis tähendas vabadust aadlikele. Kujunes 2 poliitilist parteid: Mütsidepartei (Venemaale orienteeritud), hiljem väike- ja teenistusaadel, ja Kübaratepartei (Prantsusmaale toetuv), hiljem aadliaristokraatia ja kodanlus privilegeeritud kaubakompaniidest. Katse taastada Rootsi suurriiki, mis ebaõnnestub (sõda Venemaaga), loovutati osa Soomest. Puhkes talupoegade ülestõus, millega seoses
Haridus 17saj. Rootsi kuj.suurriigiks,kun võimutugev, tehti seal ka edusamme hairudses,eriti kõrgharid.vallas.Rootsi ainuke kürgkool:Uppsala ülik.oli hääbunud 16sajGustav Ii adolf määras Ups.ülikooli kantsleriks oma õp.Johan Skytte,viis kooli majanduslikult tasemele.Rajati rida uusi ülikoole:1632 Tartus(eriline osa Johan Skyttel,ka Stiernhielmi tegevus),1640 Turus.Kõrgkoolides arenes teadusside Eur.ülikoolidega Vabadusteaeg Pärast karl XII surma sõjakäigul norras,kehtestati uusvalitsemisviis,kaotati kuning.absolutism.Rigi küs.otsustati aristokraatlikus Riiginõukogus,Regulaarsem Riiipäeva tegevus,parlamentarismi alged.Nii algas nn vabadusteaeg,täh.vabadust aadlioligarhiale.Kuj kaks poliitilist parteid.Venemaale orienteeritud Mütside(toeks väike-ja teenindusaadel:haritlased ohvitserid,ametnikud) ,Prantsusmaale toetuv Kübarate partei.(põhiosa mood.aadliaristokraatia,kodnlased)
Absolutistlik valitsemine kestis Rootsis Karl XI ja Karl XII ajal. Oluliseks saavutuseks hariduse valdkonnas on Uppsala ülikooli loomine 1477. aastal ning hiljem selle taastamine 1593. aastal. 17. sajandil loodi Rootsi riigi poolt palju ülikooli, sealhulgas ka Tartu Ülikool. Pärast Karl XII surma kaotati kuninga absolutistlik valitsemine. Kõik tähtsamad küsimused hakati otsustama aristokraatlikus Riiginõukogus. Riigipäeva tegevus muutus regulaarseks. Algas nn. vabadusteaeg. Kujunesid kaks poliitilist parteid: Mütside- ja Kübaratepartei. 1771. aastal tõusis troonile Gustav III, kes viis 1772. aastal läbi riigipöörde. Arreteeriti Riiginõukogu liikmed ja Riigipäeva kardetavamad juhid. Täielikku tagasipöördumist kuninga absolutismile siiski ei toimunud. Paljudes küsimustes sai siiski ostustavaks Riigipäeva otsus. Anti suurem tegevusvabadus kapitalistlikele ettevõtjatele ja kehtestati usuvabadus, kui trükivabadus piirati. 1788
Uppsala ülikool oli hääbunud 16.saj algul. Olukord muutus, kui Gustav II Adolf määras 1622 Uppsala ülikooli kantsleriks oma õpetaja Skytte ja tegi ülikoolile suure kingituse. Järgnevatel aastatel rajati rida uusi ülikoole (1632. Tartus!) Uutel ülikoolidel arenesid kiiresti teadussidemed paljude varem tegutsenud Euroopa ülikoolidega. Esimese uue ülikooli Tartu ülikooli käivitamisel oli suur osa Johan Skyttel. Tartuga oli seotud ka Stiernhielmi tegevus (luuletaja.) Vabadusteaeg Pärast Karl XII surma kehtestati uus valitsemisviis, millega kuninga absolutism kaotati. Riigielu tähtsamaid küsimusi hakati otsustama Riiginõukogus, kus monarhi võis ka üle hääletada. Valmistati isegi valitseja nimetempel, mida kasutati, kui valitseja ise polnud nõus otsust allkirjastama. Regulaarsemaks muutus Riigipäeva tegevus (parlamentarismi alged). Algas nn vabadusteaeg. Kujunes kaks poliitilist parteid: ° Mütsid Venemaale orienteeritud partei
annaabi.ee 
