SPR KRONOLOOGIA Suur Prantsuse Revolitsioon 1789 4. mail kogunesid generaalstaadid 17. juuni - Kolmanda seisuse esindajad kuulutasid end Rahvuskoguks, prantsuse rahva esindajaiks 27. juuni - kuninga käsul liitusid ka teised seisused Rahvuskoguga 9. juuli - Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks Koguks, mis pidi riigile andma põhiseaduse. 14. juuli- rahvas vallutas Pariisis Bastille vangla. Seda päeva loetakse revolutsiooni alguseks. Pariisi eeskuju järgisid teised linnad. Maal puhkesid talurahvarahutused. 4. august- Kaotati feodaalkoormised ning lubati talupoegadel maad osta. 26. august- Vastu võeti "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" oktoober- toimus rahvaretk Versailles'sse, kuningas ja Asutav Kogu "kolisid" Pariisi. Piiskop Talleyrand tegi ettepaneku kirikumaade riigistamiseks. 1789-91 kaotati pärisorjuse jäänused, kirikule makstav kümnis, tsun...
Moodustati Reini liit (16 Saksa riiki), viidi läbi kodanlikke reforme, millega vähenes oluliselt aadli mõju. Loodi riiklike koolide süsteem, milles erirõhk pandi gümnaasiumidele. Kuid esines ka negatiivseid ilminguid Napoleoni sõdadega ja riigipöördega seoses. Prantsuse ülemvõimu kehtestamine Hispaanias vallandas Vabadussõja. Napoleoni sõdadega ilmnes üks ja ainus miinus, vallutused nõudsid hulgaliselt inimohvreid, kuid aitasid palju kaasa kaasaegsele ühiskonnakorraldusele ja vabadusliikumistele ning nõrgestasid feodaalkorda. Vaatamata sellele, et Napoleoni finaal oli sama kiire kui tema tõus, läheb ta maailma ajalukku geniaalse strateegi, paindliku diplomaadi ja teravapilgulise riigimehena. NAPOLEONI SURM Pärast kaotust Waterloo lahingus 1815. aasta juunis leidis Napoleon end taas kord välja saadetuna. Enne Waterlood oli ta pagenduses Elba saarel. Nüüd oli ta saadetud kaugele Saint Helenale. Siin oli Napoleoni peamine vaenlane igavus
*1814.a. - koalitsiooniväed vallutasid Pariisi 1815.a. moodustasid koalitsiooni Austria, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania, Venemaa, Rootsi ja toimus seitsmes koalitsioonisõda: *1815.a. - Waterloo lahing, Napoleon kaotas koalitsioonivägedele ja loobus lõplikult troonist. Ta saadeti üksikule Püha Helena saarele, kus ta ka suri 1821.a. 1815.a. - Napoleoni sada päeva Napoleoni vallutused nõudsid küll hulgaliselt inimohvreid, aga aitasid palju kaasa kaasaegsele ühiskonnakorraldusele ja vabadusliikumistele ning nõrgestasid feodaalkorda. Muutused Euroopa poliitilisel kaardil 20. Sajandil. NSVL asemel 15 iseseisvat riiki 1991. Jugoslaavia lagunemine alates 1992 Sloveenia, Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Makedoonia, Serbia, Montenegro. Tsehhoslovakkia asemel Tsehhi ja Slovakkia 1993 sametlahutus. Diktatuuri tekkimise põhjused: muutused ühiskonnas -keskklass kaotas oma poliitilise ja ühiskondliku mõjuvõimu töölistele; sõja mõju- pettumus I ms tulemustes (Itaalia, Saksamaa);
(16 Saksa riiki), viidi läbi kodanlikke reforme, millega vähenes oluliselt aadli mõju. Loodi riiklike koolide süsteem, milles erirõhk pandi gümnaasiumidele. Kuid esines ka negatiivseid ilminguid Napoleoni sõdadega ja riigipöördega seoses. Prantsuse ülemvõimu kehtestamine Hispaanias vallandas Vabadussõja. Napoleoni sõdadega ilmnes üks ja ainus miinus, vallutused nõudsid hulgaliselt inimohvreid, kuid aitasid palju kaasa kaasaegsele ühiskonnakorraldusele ja vabadusliikumistele ning nõrgestasid feodaalkorda. Vaatamata sellele, et Napoleoni finaal oli sama kiire kui tema tõus, läheb ta maailma ajalukku geniaalse strateegi, paindliku diplomaadi ja teravapilgulise riigimehena. Napoleoni allakäik Sõjax valmistumine Venemaa Toimus armee ümberrelvastamine Ehitati moona ja relvaladusid piirialadele Rahuleping Türgiga apr 1812, Inglismaa'ga juuli 1812 Korrastati kindlusi
Teda peksti ja alandati aga Gandhi ei vastanud sellele vägivallaga, vaid kutsus ka teisi üles ennast kontrollima. Suurimat mõju Gandhi kui filosoofi väljakujunemisel avaldasid Bhagavadgita, aga ka Lev Tolstoi ideed, kellega ta oli kirjavahetuses. Bhagavd geetha'st sai tema filosoofiat enim mõjutanud raamat. 1914. aastal saabus Gandhi tagasi Indiasse, kus liitus aktiivselt vabadusvõitlusesse. 19. sajandi lõpul kujunesid välja soodsad võimalused India Vabadusliikumistele suuresti tänu Briti Ida-India Kompanii lagunemisele. Suurbritannia ülemvõim Indias kehtestatigi täielikult Briti Ida- India Kompanii loomisega, mis oli hindude jaoks äärmiselt ebaõiglane. Kompanii rakendas seal oma sõjalist jõudu ja täitis administratiivseid funktsioone. Ta lõi oma armee, mida juhtisid inglise ohvitserid. Nad olid huvitatud eelkõige tooraine kasutamisest Suurbritannia tööstuse arendamiseks. Indiast veeti välja selle käigus näiteks puuvilla, kanepit ja teed
annaabi.ee 
