Vaimuelu allutati valitseva reziimi ettekirjutustele. Punapropaganda vohamine. Avalik vastupanu 1950 aastal asendus metsavendlus põrandaaluste noorterühmadega, hiljem eripalgeliste demokraatlike liikumistega. 1970 aastal muutus vastupanuliikumine avalikuks. Avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele. Informatsiooni levitati välimaale. Kontaktid Läti ja Leeduga ning pagulasorganisatsioonidega. Jätkati repressioone vabadusliikumiste vastu. Vabadusvõitlejaid saadeti vangilaagritesse. Side välismaailmaga Nõukogude Liit eraldatud nn raudse eesriidega. Peamisteks infoallikateks välisraadiojaamad. 1950 aastal taastusid otsekontaktid muu maailmaga. 1960 aastal noorsooliikumine, rock-muusika, hipide liikumine, moodsad teadusharud ja kunstivoolud. Oluliseks sidemeks Soome. 1965 aastal avati Tallinna-Helsingi laevaliin. Eesti NSV muutus omamoodi "Nõukogude Lääneks".
5. Mida tähendavad mõisted perestroika ja glasnost? Perestroika on majanduslik ümberkorraldus ja glasnost on avalikustamine. 6. Millised olid Gorbatsovi esialgsed plaanid? Ta pooldas muudatusi, kuid lootis käsumajandust ja NSV Liitu päästa. 7. Milles seisnes 1988.a poliitilise reformi kava? 1) Kehtestada presidentaalne valitsemine. 2) Kutsutakse kokku Rahvasaadikute kongress. 3) Kohalike küsimustega tegelevad parteikomitee asemel rahvasaadikute nõukogud. 8. Too näiteid vabadusliikumiste arengu kohta. 1) 1986-1987 keskkonnakaitse alased liikumised 2) 23.augustil 1987 MRP salaprotokollide avalikustamise nõue 3)1988. a. kevad-suve laulev revolutsioon Eestis 4) 23. augustil 1989 toimus Balti kett. 9. Mida tähendas Breznevi doktriinist loobumine? Iga rahvas valib ise oma tee. 10. Millistes Ida-Euroopa maades toimus võimu üleminek demokraatlikele jõududele rahumeelselt? Poola, Ungari, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Bulgaaria. 11
altpoolt”, juhtivad nomenklatuuritegelased jäid kohtadele edasi ja 1990. aasta sügi- sest hakkas Gorbatšov katastroofiliselt kiiresti võimu kaotama. Jakovlev tunnis- tab, et nii tema kui Gorbatšov eksisid, kui lootsid demokraatlikule parlamendile, mille valimine oli kohtadel tegelikult parteilise nomenklatuuri käes. Partei kanti maha liiga hilja ja selle juhid korraldasid riigipöördekatse. Pärast putši ei tegutse- nud Gorbatšov küllalt otsustavalt.26 Rahvuslike vabadusliikumiste rolli käsitlemisel on Jakovlev demokraadi kohta hillitsetud, vastuoluline ja ebajärjekindel, neid hindab ta positiivselt üksnes teatava piirini. Ta kirjutab, et oli veendunud Nõukogude Liidu kardinaalse uuendamise vajaduses ja kõige ratsionaalsem tundus talle riigi vabatahtlik rahumeelne evo- lutsioon sõltumatute riikide vabatahtlikuks konföderatsiooniks. Seega siis umbes midagi samalaadset, kuhu Gorbatšov lõpuks välja jõudis. Kuid läks teisiti. “Valla
Adu Boaheni sõnul, et sisuliselt lääneliku hariduse jagamisega põliselanikele tehti saatuslik viga, sest läbi hariduse jõudsid inimesed arusaamisele, et ka neil on õigus võimule ja hakati emamaale vastu vaidlema – seda täiesti korrekteselt ning järgides seadusi. Seega lõi kaudne valitsemine pinna vastuhakuks ja seda just tänu haridusele. Polnud näiteks imelik, kui mõne hõimupealiku poeg õppis mõnes Euroopa kõrgkoolis. Teise maailmasõja järgsete vabadusliikumiste eesotsas on samuti inimesed, kes said enda esimese hariduse kohalikust misjonikoolist ja omandasid enda kõrgema hariduse Londonis või Pariisis. Esiteks oli asumaade ministeerium emamaal, millele järgnes koloonia keskvalitsus, eesotsas kubernerida ning täidesaatvate ja seadusandlike nõukogudega, ning kolmanal tasemel olid traditsioonilised võimustruktuurid. Üks “ideaalne koloonia” oli Buganda kuningriik Ugandas, kus kohalik kõrgeim võim kuulus kuningale, kelle
annaabi.ee 
