10) juriidilise isiku organi ja välismaa äriühingu Eesti filiaali juhataja, samuti riigiettevõtte haldusnõukogu liikme suhetele juriidilise isiku, välismaa äriühingu Eesti filiaali ja riigiettevõttega; 12 11) tegutsemisele tööettevõtulepingu või muu tsiviilõigusliku lepingu alusel; 12) töötamisele vabadusekaotuse kandmise ajal. Vabadusekaotuseta paranduslikke töid tegevatele isikutele laieneb töölepingu seadus teiste seadustega ettenähtud erisustega; 13) seaduses otseselt ettenähtud muule tegevusele, samuti seaduses otseselt mainitud isikutele. Vaidlus lepingu olemuse üle Vaidluse korral lepingu olemuse üle loetakse, et pooled sõlmisid töölepingu, kui väidetav tööandja ei tõenda vastupidist või kui pole ilmne, et pooled sõlmisid teistsuguse lepingu. 1
suhetele juriidilise isiku, välismaa äriühingu Eesti filiaali ja riigiettevõttega; 11. tegutsemisele tööettevõtulepingu või muu tsiviilõigusliku lepingu alusel (käsundusleping nt juhatuse liige - kõik punktid tuleb lepingus eraldi kokku leppida, sh sotsiaalsed garantiid; laieneb ainult tervisekindlustus); 12. töötamisele vabadusekaotuse kandmise ajal. Vabadusekaotuseta paranduslikke töid tegevatele isikutele laieneb töölepingu seadus teiste seadustega ettenähtud erisustega; 13. seaduses otseselt ettenähtud muule tegevusele, samuti seaduses otseselt mainitud isikutele. Alates 01.05.2004 on sisse viidud uued sätted, mis puudutavad töötajate ebavõrdset kohtlemist. §10. Töötajate ebavõrdse kohtlemise keeld (1) Tööandja ei või töölesoovijaid töölevõtmise ja töölepingu sõlmimisel käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud
tal lasub varaline riisiko tehingu õnnestumise eest; 10. juriidilise isiku organi ja välismaa äriühingu Eesti filiaali juhataja, samuti riigiettevõtte haldusnõukogu liikme suhetele juriidilise isiku välismaa äriühingu Eesti filiaali ja riigiettevõttega; 11. tegutsemisele tööettevõtulepingu või muu tsiviilõigusliku lepingu alusel; 12. töötamisele vabadusekaotuse kandmise ajal. Vabadusekaotuseta paranduslikke töid tegevatele isikutele laieneb töölepingu seadus teiste seadustega ettenähtud erisustega; 13. seaduses otseselt ettenähtud muule tegevusele, samuti seaduses otseselt mainitud isikutele. Töötajale seaduse või haldusaktiga antud õigusi võib laiendada kollektiiv- ja töölepinguga, samuti tööandja ühepoolse otsusega. Need töölepingu tingimused, mis on halvemad, võrreldes seadusega, haldusaktiga või kollektiivlepinguga ette nähtud tingimustest, on kehtetud
Ometi ei pidanud selline tõlgendus kehtima Nõukogude Liidu "sotsiaase kaitse vahendi" kohta (10:126-127). 1924. aasta "Põhialused" kehtestasid sotsiaalse kaitse vahenditena: 1. töötava rahva vaenlaseks kuulutamine ühes NSVL kodakondsuse kaotamisega ja NSVL piiridest jäädavalt pagendamisega; 2. vabadusekaotus NSVL kaugemates paikkondades asuvates paranduslikes töölaagrites; 3. vabadusekaotus üldkinnipidamiskohtades; 4. sunduslikud tööd ilma vabadusekaotuseta; 5. õiguste kaotus; 6. NSVL piiridest teatavaks tähtajaks väljasaatmine; 7. asumisele saatmine; 8. väljasaatmine; 9. ametist vallandamine; 10. keeld töötada sellel või teisel ametikohal või tegutseda mõnel tegevus- või tööndusalal; 11. ühiskondlik laitus; 12. vara konfiskeerimine; 13. rahatrahv; 14. hoiatus. Lisaks kehtestati surmanuhtlus sotsiaalse kaitse vahendina NSVL KTK 21.11.1929. aasta määrusega ja türmis kinnipidamine NSVL KTK ja RKN 08.08.1936. aasta määrusega (15:9-
annaabi.ee 
