11. C. R. Jakobsoni „Esimese isamaakõne” uuenduslik ajalookäsitlus Jakobsonist kujunes rahvusliku liikumise tähtsaim ideoloog ja paljude ürituste ning organisatsioonide juht. Aastail 1868-1870 pidas Jakobson Vanemuise seltsis programmilised kõned, mis ajaloos on tuntud Kolme isamaakõne nime all. Tähtsaim neist oli esimene, milles Jakobson jagas Eesti ajaloo valguse-, orjuse- ja koiduajaks. Valguseajaks nimetas Jakobson eesti hõimude muistset vabadusaega, orjaaeg algas eestlaste alistamisega ordurüütlite poolt ning koiduaeg on saabunud Aleksander II reformidega, mis soodustasid eesti rahvuse ja kultuuri kujunemist. Teises kõnes „Võitlemised Eesti vaimupõllul“ – käsitles ta mõningaid eesti kultuuriloo kujunemise aluseid ning kolmandas – „Nõia-usk ja nõia-protsessid“ - ketserluse ja nõiaprotsesside probleeme Euroopa ajaloo kontekstis. Kolm isamaakõnet tõstsid eestlaste iseteadvust ja avaldasid ideeliselt suunavat
kristliku alalhoidlikkuse vastu. 13. C. R. Jakobsoni ,,Esimese isamaakõne" uuenduslik ajalookäsitlus Jakobsonist kujunes rahvusliku liikumise tähtsaim ideoloog ja paljude ürituste ning organisatsioonide juht. Aastail 1868-1870 piidas Jakobson Vanemuise seltsis programmilised kõned, mis ajaloos on tuntud Kolme isamaakõne nime all. Tähtsaim neist oli esimene, milles Jakobson jagas Eesti ajaloo valguse-, orjuse- ja koiduajaks. Valguseajaks nimetas Jakobson eesti hõimude muistset vabadusaega, oraaeg algas eestlaste alistamisega ordurüütlite poolt ning koiduaeg on saabunud Aleksander II reformidega, mis soodustasid eesti rahvuse ja kultuuri kujunemist. Teises kõnes ,,Võitlemised Eesti vaimupõllul" käsitles ta mõningaid eesti kultuuriloo kujunemise aluseid ning kolmandas ,,Nõia-usk ja nõia-protsessid" - ketserluse ja nõiaprotsesside probleeme Euroopa ajaloo kontekstis. Kolm isamaakõnet tõstsid eestlaste
14. 19. sajandi eesti luule: välja tuua sajandi olulisemad autorid, tähtsamad teosed ja enim käsitletavad teemad. a) Kuidas avaldub ärkamisaegses luules romantiline esteetika? Koidula kõrval ja järel hakkas esile kerkima rahvusromantilise ainevaldkonna ning käsitluslaadiga võimekaid luuletajaid, kes püüdsid rahvast aktiviseerida, sisenda optimismi ning kujutada patriotismi. Looduslüürika kõrval on nende loomingus kunstiliselt kaalukamad patriootilised, muistset vabadusaega idealiseerivad ning selle kaudu kaasaja püüdlusi ja tulevikku suunatud ideid väljendavad luuletused. b) Kas oskate lühidalt kirjeldada nn ootushorisondi muutumist sajandi alguskümnendite, ärkamisaja ja venestusperioodi jääva hilisärkamisaja jooksul? 15. Eestlaste esiaja kontseptsiooni kujunemine (konstrueerimine): a) baltisaksa kontseptsioon,
vajalik kunstiline ja ideeline kaalukus. Juhan Weitzenberg sai tuntuks tegelikkusele vastava, väljarändamise kurbloolust käsitleva luulelooga ,,Tönnis Laks ehk Eestlase Isamaa" (1862), teine kogu 1864 Koidula kõrval hakkas esile kerkima rahvusromantilise ainevaldkonna ning käsitluslaadiga võimekaid luuletajaid, kes püüdsid rahvast aktiviseerida, sisendada optimismi, kujundada patriotismi. Looduslüürika kõrval olulisemad patriootilisemad, muistset vabadusaega idealiseerivad, kaasaja püüdlusi ja tulevikku suunatud ideid väljendavad luuletused. Friedrich Kuhlbars tuli kirjandusse saksa romantikute mõjualusena. Tema luulekogu ,,Wastse laulo ja kannel" (1863) oma ajas esimeseks selgesti rahvusromantilise hoiakuga teoseks ,,Kalevipoja" järel. Faehlmanni ja Kreutzwaldi loomingut austades süvendas Kuhlbars oma loomingus pseudomütoloogilist pilti eestlaste minevikust. Kuhlbars oluline ka lastekirjanduse arenguloos, kuna