· Treeninguteks võimalik kasutada Sauga Vallavalitsusega ühe katuse all olevat spordisaali. · Pulli külas, mis oli teadaolevalt Eesti esimene asula, asub muuseum. · Vallas tegutseb käsitööhuviliste selts, kirjandushuviliste selts, Kilksama-Räägu külaselts ning Sauga Lions Club. Noored · Treeninguteks võimalik kasutada Sauga Vallavalitsusega ühe katuse all olevat spordisaali. · Valla noored saavad koos käia ja huvitegevusi harrastada Urge Vabaajakeskuses ning Sauga Avatud Noortekeskuses. Turismiobjektid · Pulli küla teadaolevalt Eesti esimene asula. · Sauga magasiait - arhitektuurimälestis. · Ullaste mõisa peahoone arhitektuurimälestis. Kasutatud materjalid · www.sauga.ee · et.wikipedia.org/wiki/Sauga_vald
· Keskuse otsustusprotsessides ja arenduses osalemine. · Omaalgatusliku tegevuse toetamine ja sellele suunamine keskuse töötajate poolt. · Mitmekülgsete tegevuste pakkumine, mille läbi kasvab loominguline, alternatiivne ja uuenduslik lähenemine. · Koolituste pakkumine, mis annavad aluse oskustele, mida noored saavad kasutada enda tegevuste toestuseks. Läbi Pärnu Noorte Vabaajakeskuses pakutavate võimaluste tõuseb märgatavalt Pärnu linna noorte soov ja oskus midagi ise ära teha, seda nii kohalikul kui ka riiklikul tasandil. Tõuseb teadlikkus sotisaalsetest probleemidest ning oskus neid lahendada. Pärnu Noorte Vabaajakeskus on alternatiivne vabaajaveetmise võimalus noortele vanuses 13 21 eluaastat. Keskuses oleks võimalus kasutada koosolekuteruumi, spordisaali, jõusaali. Noortebändidele on loodud ka mõni bändiprooviruumi. Kohvikus võimalus korraldada
1. PÄEV • Loeng varustusest, ohutusest ja üldisest matka kulgemisest • Otepää – Kekkose matkarada 11km • Kekkose matkarada – 15km • Telkimine Kääriku spordikeskuse alal 2. PÄEV • Hommikune kontroll eelnevalt õpitu kohta • Suund Pühajärvele – 10km, millele järgneb Pühajärve matkarada, 14km • Matkarajal erinevad mängud – teatesõit, tasakaaluvõistlus jne • Pühajärve – Vidrike, 10km. • Ööbimine Vidrikeses Sokka Puhke- ja Vabaajakeskuses. 3. PÄEV Kanuumatk – kestvus umbes 5 tundi, plus eeltöö ja lõpetamine 2 tundi. Ettevalmistus: • Koolitus • Matkatehnika tutvustamine • Ohutustehnika tutvustamine • Reeglid • Riiete vahetamine • Varustuse jagamine RISKID JA ENNETAMINE R I S KI D E N NE TA MI N E • Osalejatele räägitakse pidevalt ohutusest, matkal on • Matkal osaleja vigastab ennast
Teine päev: Teine päev algab hommikul väikse kontrolliga, et näha, kui palju matkalised eelnevast loengust mäletavad. Korratakse üle tehnikad ja ohutus. Suundutakse Pühajärvele – distants 10km, millele järgneb Pühajärve matkarada, 14km. Matkarajal mängitakse erinevaid mänge – teatesõit, tasakaaluvõistlus. Pühajärvelt sõidetakse Vidrikele, vahemaa 10km. Ööbimine toimub viimase punkti lähedal Sokka Puhke- ja Vabaajakeskuses. Kolmas päev: Viimane päev sisaldab kanuumatka ja kojusõitu. Väiksel grupil läheb kanuumatkaks umbes 4 tundi, antud grupiga 5 tundi. Lisaks tuleb arvestada ka ettevalmistuse ja lõpetusega, milleks kulub umbes 2 tundi. Ettevalmistus: Koolitus Matkatehnika tutvustamine Ohutustehnika tutvustamine Reeglid Riiete vahetamine Varustuse jagamine Peale kanuumatka: Varustuse tagastamine Tagasiside andmine
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste Instituut Noorsootöö RKH Merlyn Jürgenson HAAVATAVATE SIHTRÜHMADE TOETAMINE NOORSOOTÖÖS Portfoolio Tallinn 2018 Sisukord 2 1 SISSEJUHATAV ENESEANALÜÜS Ma olen töötanud nüüdseks peaaegu juba kolm kuud Pärnu Noorte Vabaajakeskuses ning mind on mõjutanud võib olla suuresti see, et inimesed ei tea ega saa aru, et mis on noorsootöö ning räägivad sellest nii öelda halvas valguses. Nad arvavad, et kõik noored, kes noortekeskuses käivad ongi nende sõnul “pätid ja huligaanid”. Asendasin koolis, kus varem ise õppisin ja ka praktikal käisin õpetajat. Mul tuli seal teiste õpetajatega samuti juttu enda põhitööst noortekeskuses, kus õpetajad ütlesid, et noortekeskuses käivad ainult need noored,