OOPERIFANTOOM Zanri mõiste Ooperifantoom on muusikal. Muusikal- muusikaline lavateos, mille sisu avatakse laulu, tantsu ja kõnedialoogide kaudu Zanr on seotud igapäevaeluga ja seda mõjutavad hetkel moes olevad muusikastiilid. Lavastuse ajalugu romaaan ,,Ooperikummitus'' Andrew Lloyd Webber loodud muusikal, esietendus 1986. aastal Originaalpeaosatäitjad: Fantoom- Michael Crawford, Christine Daaé- Sarah Brightman Aasta 1925 tehti tummfilm On võitnud palju auhindu Broadway kõige pikemalt mängitud lavastus läbi aegade Sisukokkuvõte Chagny vikont Raoul on oksjonil ja teeb pakkumise mängutoosile, mis seostub talle mingi erilise mälestusega. Edasi toimub muusikali sündmustik minevikus, siis kui Raoul veel noor oli. On aasta 1890 ja käivad uue ooperi Hannibal proovid. Primadonna Carlotta on valmis esitama aariat, kuid äkitselt kukub dekoratsioon stangedelt ja Carlotta pääseb napilt surmast. Otsustatakse, et teda hakk...
Hector Berliozi oli selle autor. Kes 19. sajandi kuulsatest klaverivirtuoosidest esines 1842. aastal Tartus? Ferenc (Franz) Liszt Millised uuendused tõi Liszt klaverimuusikasse? Viis klaveritehnika uuele tasemele – orkestraalsus ja laiendatud sümfoonia. Mis on ooper ja millest see koosneb? Ooper on kunsti vorm, kus lauljad ja muusikud esitavad dramaatilise teose, kus nad kombineerivad teksti ja muusika, teatrilises vormis/sättes. Ooper koosenb Avamängust, vaatustest, vaatus koosenb aariatest, retsitatiividest ja siis on ka veel instrumentaalosad. Mis on libretto? Libretto on tekst mida kasutatakse või mis on mõeldud ooperile, kantaadile, oratooriumile või mingile teisele muusikalisele teosele. Nimeta romantismiajastu 3 suurt ooperiheliloojat! Richard Wagner, Giuseppe Verdi, Georges Bizet, Arthur Sullivan Nimeta 3 Richard Wagneri ooperit! "Rienzi", "Lendav Hollandlane"; "Tannhäuser";
- Sisu ehk teksti- LIBERTO, mille kirjutaja on LIBERTIST - Muusikat mille loob HELILOOJA Ooperis kõnelemise asemel lauldakse sest muusika suurendab sõnade mõju, muusika on lahutamatult seotud ooperi sisuga mis on teose sõnaliseks aluseks, muusika ei ole taustaks vaid sellel on oluline osa tunnete ja sündmuse kajastamisel. Muusika areneb koos sisuga. Ooper koosneb- - Avamängust - Mõnikord prologist - Vaatustest- Pildid (aeg, koht) Stseenid Üksiknumbrid ja ansamblid - Intermezzo ehk orkestri vahemäng - Epiloog (ooper nõuab peale lõppu järelselgitusi) Aaria- solisti laul, väljendab tundeid Retsitatiiv- eelneb aariale, jutustav kõnelaul Esimene teadaolev ooper on Jacopo Peri “Daphne” Esimene avalik teater Veneetsias Esimene tõeline ooperihelilooja on Claudio Monteverdi (“Orpheus”)
esimesel kõlamisel ja korduvad alati, kui tegelane ilmub või tähtsale objektile (näiteks mõõgale "Nibelungides") viidatakse. Wagneri harmoonia, mis "Tristanis ja Isoldes" hakkas omal müstilisel moel kuulutama atonaalsust, avaldas hilisematele heliloojatele ülisuurt mõju. Tema ooperid on ajaloosündmused ka orkestratsioonis. 7. Opereti ja ooperi erinevused? Ooper on lavateos solistidele, koorile ja orkestrile, koosneb vaatustest, mis jagunevad piltideks, need stseenideks. Algab avamänguga. Muusikalised numbrid jagunevad: Retsitatiiv - kõnelähedane laulmine, mis viib sündmustikku edasi : Aaria - soololaul orkestri saatel, näitab tegelase tundeid, Ansambel - mitme solisti koos laulmine, Koor - esindab ooperis rahva arvamust. Erinevalt ooperist on operetil tähtsamal kohal sõnad, operetis kasutatakse lavakõnet, on eksootiline ja ebareaalne. Vaheldumisi laul, kõne ja tants. Lõbusama sisuga, elurõõmus. 8
kavatsusi; epiloog järellugu, milles tehakse kokkuvõte toimunust või tutvustatakse tegelaste edasist saatust. Sageli on teoses sündmused kunstilistel eesmärkidel ajaliselt ja põhjuslikult segi paisatud. Teose faabulaga aga antakse sündmused edasi nii, nagu need elus enamasti esinevad. FAABULA teose sündmuste ajalis-põhjuslik järjekord. KOMPOSITSIOON teose ülesehitus, teose koostisosade ühendamine tervikuks. Nt koosneb romaan peatükkidest, näidend vaatustest, luuletus stroofidest ehk salmidest. KARAKTER kirjandusteose tegelane, aga ka tegelase individuaalsed loomuomadused. Tervikliku karakteri loomiseks annab autor tegelasele nime, kindla välimuse, ameti, päritolu ja vanemad, iseloomustab teda käitumise ja tunde- ja mõttemaailma varal, samuti tema asendi kaudu tegelassüsteemis (pea-, kõrval-, episoodiline tegelane).
kavatsusi; epiloog järellugu, milles tehakse kokkuvõte toimunust või tutvustatakse tegelaste edasist saatust. Sageli on teoses sündmused kunstilistel eesmärkidel ajaliselt ja põhjuslikult segi paisatud. Teose faabulaga aga antakse sündmused edasi nii, nagu need elus enamasti esinevad. FAABULA teose sündmuste ajalis-põhjuslik järjekord. KOMPOSITSIOON teose ülesehitus, teose koostisosade ühendamine tervikuks. Nt koosneb romaan peatükkidest, näidend vaatustest, luuletus stroofidest ehk salmidest. KARAKTER kirjandusteose tegelane, aga ka tegelase individuaalsed loomuomadused. Tervikliku karakteri loomiseks annab autor tegelasele nime, kindla välimuse, ameti, päritolu ja vanemad, iseloomustab teda käitumise ja tunde- ja mõttemaailma varal, samuti tema asendi kaudu tegelassüsteemis (pea-, kõrval-, episoodiline tegelane).
Metsosopran keskmise kõrgusega naishääl, karakteriga naise roll Alt madal naise või poisi hääl, ooperis pole Mehed: Tenor kõrge meeshääl Bariton keskmine meeshääl, koomilised rollid Bass madal meeshääl, aeglase ja väärika muusika esindaja 6. OOPER, BALLET, MUUSIKAL, OPERETT Sarnasused: Ooper ja ballett mõlemas on avamäng, vaatused, pildid. Muusikal ja operett kasutatakse lavakõnet Erinevused: Ooper Lavateos solistidele, koorile ja orkestrile. Koosneb vaatustest, mis jagunevad piltideks, need stseenideks. Algab avamänguga. Muusikalised numbrid jagunevad: Retsitatiiv kõnelähedane laulmine, mis viib sündmustikku edasi Aaria soololaul orkestri saatel, näitab tegelase tundeid Ansambel mitme solisti koos laulmine Koor esindab ooperis rahva arvamust Teosed: W. A. Mozart ,,Võluflööt" E. Aava ,,Vikerlased" P. Tsaikovski ,,Padaemand" Operett Kasutatakse lavakõnet. Eksootiline ja ebareaalne. Olulisim laul.
ka tantsimine tunnete väljendamiseks. Nukud, nii Coppelia, kui ka teised, oli vapustavalt tublid, et suutsid nii kaua ühe koha peal ilma liigutamata olla. Algselt arvasin, et need ongi päris nukud, kuigi teadsin, et need olid siiski inimesed, sest õpetaja oli enne etendust meile sellest rääkinud. Dirigent oli igati tubli ning tegi ära suure töö. Muusika oli lihtsalt imeline. Vahepeal tekkis endalgi tunne, et tahaks osata balletti tantsida. Vaatustest meeldis kõige enam teine, sest teises vaatuses oli rohkem tegevust, kui esimeses ja kolmandas. Teine vaatus oli väga põnev ning hoidis pidevalt ärevust sees, sest ma koguaeg kartsin, et Coppeelius saab aru, et teda lollitatakse. Kuulates teiste muljeid etendusest, siis läbivaks ebameeldivuseks toodi kolmas vaatus, et see oleks võinud olemata olla ning see venitas etenduse liiga pikaks. Minu arvates, aga oli kolmas vaatus just see mis hästi edasi andis, et kõik
11. Mida uut tõi 19.sajand balletižanri arengusse? Balletis vastab sellisele tundelisusele baleriini tõusmine varbaotstele, varvaskingade kasutuselevõtt ja vastava tantsutehnika rakendamine. Baleriinikostüümiks sai valge kahar tüllkleit. Balletis muutus nüüd sisu, muusika ja koreograafia ühtsus eriti oluliseks. Algas baleriinikultus. 12. Nimeta ooperi ja opereti olulisemad erinevused. Ooper on lavateos solistidele, koorile ja orkestrile, koosneb vaatustest, mis jagunevad piltideks, need stseenideks. Algab avamänguga. Muusikalised numbrid jagunevad: Retsitatiiv - kõnelähedane laulmine, mis viib sündmustikku edasi ; Aaria - soololaul orkestri saatel, näitab tegelase tundeid; Ansambel - mitme solisti koos laulmine ;Koor - esindab ooperis rahva arvamust. Operetis kasutatakse lavakõnet, on eksootiline ja ebareaalne. Olulisim on laul. Helikeel - klassikaline, tavaline teatriorkester. 13
Ka draamakirjandus ehk näitekirjandus, mida iseloomustavad lavalisus, sündmustiku tihedus ja dialoog ehk kahekõne. Draamateosed on mõeldud .laval ettekandmiseks ja neid iseloomustab tegevuse ühtsus Tragöödia Enamjaolt kurb ning kurva lõpuga Komöödia heidetakse nalja Draama pole otseselt koomilisust ega tragöödiat, kujutab enamjaolt tavaelu (Vaatusteks jagunevad näidendid, nagu peatükid (enamasti kaheks .Pildid on osad vaatustest .Stseenideks jagunevad vaatused/pildid. Osa, kus tegelaste koosseis ei muutu .Remargid on autori poolt tehtud juhtnöörid lavastajale ja näitlejatele Monoloog üksikkõne Dialoog kahe või enama inimese vestlus (Dekoratsioon kaunistused näidendi lavastamisel (lavakujundus Rekvisiit esemed (mööbel, kostüümid jne.) näidendi lavastamisel
annaabi.ee 
