........11 3.2.1 Valimvaatluse tüübid ..................................................................................11 3.3 Valimvaatluse meetodid ....................................................................................11 3.3.1 Mittetõenäosuslik valim ............................................................................. 12 3.4 Tõenäosuslik valim ............................................................................................12 3.4.1 Vaatlusvead ................................................................................................ 12 3.4.2 Mitte valimi vead.........................................................................................13 3.4.3 Vaatlusvead ................................................................................................ 13 3.5 Lihtne juhuslik valim .........................................................................................13 3
(alla 10 väärtuse). Nominaal- ja järjestustunnuseid tuleb kodeerida, sest tegelikus andmeanalüüsi protsessis opereeritakse ainult arvudega. Esmased andmed- andmed, mis on spetsiaalselt kogutud uurimisel oleva probleemi või küsimuse kohta. Kirjastatud tegeliku andmete koguja poolt. Teisesed andmed- ei olnud algselt kogutud käesoleva uurimuse jaoks, vaid mõnel muul eesmärgil (nt maj. a aruanded, müügiaruanded jm). Vaatlusvead- nimetatakse vaatlusel saadud tunnuste väärtuste hälbeid nende tõelistest väärtustest. Eristatakse: Metodoloogilised vead- põhjustatud kasutavate vaatlusmeetodite ja- mudelite ebatäielikkusest. Registreerimisvead- tekivad vaatluse käigus ja on põhjustatud vaatlusel kasutavate vahendite ebatäiuslikkusest ning vaatlejate subjektiivsusest. Arvutusvead- ebatäpsused andmete sisestamisel. Vaatlusvigade iseloomu järgi
Vaja on täpseid ja kohest ülesmärkimisi. • Draama ja põnevate detailide otsimine ei tohi varjutada sündmuse tuuma. • Vaja ürituse organiseerijaga kontakti, et kontrollida fakte. Avaliku vaatluse puhul peaks ennem sündmust otsima organiseerijaga kontakti. • Halvasti nähtud sündmust ei tohi kirja panna juhuallikate abil ja esitada seda kui oma vaatluse tulemust. Reporterite vaatlusvead: • Märkmed sündmuse algusest on tihedad, lõpud hõredad. Ei osata jagada oma energiat ja väsitakse ära. • Fakte on vähe ja moonutatud. Reporter ei oska eristada fakte ja seiskohti. • Detailid on juhuslikud ja märgitud nii, et hiljem ei suudeta avada tegelikke detaile. • Ei ole märkusi mitteverbaalsete liikumiste kohta. • Kirjapandu on juhuslik. Pole mõeldud uudisväärtustele, pole mõeldud sellele, mida lugeja tahaks teada.
valitakse püsivate kallastega sirgel jõelõigul lävend. Mõõdetakse jõe laius, määratakse sügavusvertikaalid, mõõdetakse kiirusvertikaalis voolukiirus. Jääaluse sügavuseks loetakse jää või lobjaka aluspinna ja põhja vaheline kaugus. Arvutatakse vooluhulk Q = F · A 19. Hüdroloogiliste vaatlusridade pikendamine Pikendamise põhjused: Puuduvad konkreetsed vaatlusandmed Lüngad Lühike vaatlusrida Juhuslikud vaatlusvead Süstemaatilised vaatlusvead Vaatlusrea pikendamine – analoogjõe printsiip: X – analoogjõgi Y – uuritav jõgi Tuleb leida seos kahe vaatlusjaama samaaegsete vaatlusandmete vahel Analoog-vaatlusrea pikkus vähemalt 20-30 aastat Samaaegne vaatlusrida mitte vähem kui 10-15 aastat Kui rida on lühem, pikendatakse seda mõne teise jõe (analoogjõe) andmete toel. Analoog peab olema sarnastes
probleemiga tihedamini seotud; - vaatluse puhul ei saa kunagi kindel olla, et selline olukord kehtib ka teistes situatsioonides; - keerukas ja tülikas on andmete ülesmärkimine ja kodeerimine; - vaatlusalusel võib olla ebamugav, lisanduvad eetilised probleemid; - raske on saada absoluutset reaalset ülevaadet, kuna uurija kohalolek võib muuta vaadeldavate käitumist; - vähe sündmusi ja osalejaid. Vaatlustega kaasnevad ka teatavad vaatlusvead, mille suurus oleneb paljuski sellest, kuivõrd jälgitakse vaatluse teaduslikkuse tagamise nõudeid. Osa vaatlusvigu on 17 metodoloogilise iseloomuga (näiteks väljavõttelisel vaatlusel tehtavad esindus- ehk representatiivsusvead, mida ei saa täielikult vältida, kuid mida saab kaunis täpselt mõõta) Oluline on pöörata tähelepanu mitmesugustele registreerimis- ehk kirjeldusvigadele, mille väljendamine oleneb paljuski vaatluse korraldajast või teostajast