meie külaliseks. Hale-Bopp'i komeet on üks suuremaid, tema tuuma läbimõõduks hinnatakse kuni 40 km, tolm ja gaas ümber komeedi haarab enda alla aga mõnesaja tuhande kilomeetrise läbimõõduga ala ning komeedi saba võib ulatuda mitme miljoni km kaugusele. Alates märtsist on komeet vaadeldav põhjataevas praktiliselt kogu öö. Kesköö paiku on ta esialgu veel väga madalal ja halvasti vaadeldav, kuid kuu teisel poolel vaatlustingimused paranevad ja komeet tõuseb horisondist kõrgemale. Informatsioon Hale-Bopp'i komeedi asukoha kohta tähtkujude suhtes ning horisondi suhtes õhtutaevas ja hommikutaevas peaks olema abiks komeedi paremal jälgimisel.
Eesti-sisesed kliimaerinevused Jõgeva ja Ristna kliima võrdlus Võrdle kahe Eesti ilmajaama andmeid: üks esindab Läänemerelist kliimavaldkonda ja teine Sise-Eesti kliimavaldkonda. Kasuta: http://www.emhi.ee Eesti meteoroloogia- ja hüdroloogia instituudi kodulehekülg Vali vasakult menüüst Kliima > Kliimanormid > Õhutemperatuur; Sademed; Tuul Kliima > Rekordid Vaatlusvõrk 1. Ilmajaamade asukoht ja vaatlustingimused > Vali menüüst Kliima vali sealt asukoha järgi kaks ilmajaama > Vali menüüst Vaatlusvõrk siit leiad ilmajaamade kirjeldused Kirjelda oma ilmajaamade asukohta, vaatlustingimusi ja milliseid vaatlusi tehakse. Võid vormistada tabelina. Tabel 1 Ilmajaamade võrdlus Ristna Jõgeva Asukoha kirjeldus Asub Loode-Eestis , Hiiu Asub Kesk- , Ida-Eestis , Kus
kaaslastesst. Magnetväli on Jupiteril 20 korda tugevam kui Maal. Planeedi võimsad kiirgusvööndid küünivad pinnast 8 miljoni km kauguseni. Tugevatel magnetväljadel on oma roll Galileo kuude, eriti Io - vulkanismi energia, keskkonna kujundamisel. MILLAL VAADELDA JUPITERI Selle planeedi suhtes võime alati kindel olla. Enamuse aastast on ta nähtaval, peitudes vaid mõneks nädalaks Päikese taha. Vaatlustingimused sõltuvad peamiselt käändenurgast, st. asukohast ekliptikal - kui planeet on kaugel lõunataevas, käib ta meil madalalt ning on vaadeldav vaid lühikest aega. Jupiteri leidmine on tema suure näiva heleduse tõttu lihtne. Enamuse aastast on tema tähesuurus -2 ringis, vaid Päikesele lähenedes väheneb see -1,5-ni. Et Jupiteri tiirlemisperiood on tunduvalt pikem Maa-aastast, toimub tema vastasseis igal aastal, nihkudes aastaga Jupiteril ühe kuu
atmosfäär tekkisid enam-vähem ühekorraga, kuid sel juhul peab südamik olema jäänud suhteliselt väikeseks. Nagu teistegi planeetide puhul, nõuab Saturni vaatlemine kannatust, head teleskoopi ja stabiilset atmosfääri. Saturni ketta läbimõõt on ka parimal juhul ainult 21 kaaresekundit. Ehkki rõngaste süsteem on veel 2,25 korda suurem, jääb see siiski väiksemaks kui näiteks Jupiter heades tingimustes. Saturn oli vastasseisus 10. veebruaril, kuid kevade poole on vaatlustingimused isegi soodsamad. Juba õhtul on planeet kõrgel taevas, kus atmosfääri segav mõju on väikseim. Asub ta Lõvi tähtkujus Lõvi pea läheduses. Saturni rõngad on aimatavad juba 25-kordse suurendusega. Planeedi ketta vari rõngastel suurendab veelgi ruumilisust. Saturni kettal pilvkattes võib märgata tumedaid vööndeid ja heledaid tsoone - silmatorkavaim neist on hele ekvatoriaaltsoon. Ehkki vööndid ja tsoonid on vähem pilkupüüdvad kui vastavad
Iseäralikud on suured kraatrid, mis on matrjoska moodi täidetud väiksemate kraatritega nii, et kõigil neil on ühine keskpunkt. Suurim taoline moodustis kannab nime Valhalla. Tema heleda keskosa läbimõõt on 600 km, välimiste vallide läbimõõt küünib aga 3000 km-ni. Suure veesisalduse tõttu on Kallisto reljeef kaunis tasane, kõrguste vahe ei ületa kusagil ühte kilomeetrit. VAATLEMINE Enamuse aastast on Jupiter nähtaval, peitudes vaid mõneks nädalaks Päikese taha. Vaatlustingimused sõltuvad peamiselt käändenurgast, st. asukohast ekliptikal -- kui planeet on kaugel lõunataevas, käib ta meil madalalt ning on vaadeldav vaid lühikest aega. Jupiteri leidmine on tema suure näiva heleduse tõttu lihtne. Enamuse aastast on tema tähesuurus -2 ringis, vaid Päikesele lähenedes väheneb see -1,5-ni. Et Jupiteri tiirlemisperiood on tunduvalt pikem Maa-aastast, toimub tema vastasseis igal aastal, nihkudes aastaga ühe kuu võrra hilisemale ajale
tutvuda meteooride ilmumisega. Kui teha seda tavalisel keskmisel ööl, nähakse vaid üksikuid meteoore ja puudub piisav võimalus teha heleduse hinnanguid jms. Peamiste voolude aktiivsus pole nähtud meteooride arvu ainus määraja. Veel on vähemalt kaks asjaolu, mida tuleks arvesse võtta. Radiandi väike kõrgus tähendab näha vähem meteoore. Voolu TAS (tunniarv seniidis) on voolu aktiivsuse mõõt ja see on tunni jooksul ilmuvate voolu meteooride arv juhul, kui vaatlustingimused on ideaalsed ning voolu radiant on seniidis; peamiste voolude TAS on üle 20. Tabel 1 annab meteooride arvu, mida vaatleja näeb radiandi erinevate kõrguste korral juhul, kui TAS on 100. Kujutage nüüd, mida te näete, kui radiant on näiteks 10° kõrgusel ja TAS pole nii suur. Järelikult, kui planeerite vaatlust, jälgige, et radiant oleks piisavalt kõrgel kogu vaatluse aja. Mitmetel põhjustel loetakse mõistlikuks kõrguseks vähemalt 20°. Tabel 1
Värviringis lisavärvina punase ja violeti vahel- PURPUR. Värvi põhikarakteristid. ..mis iseloom. Põhiliselt värvi. Et näha, et ese on punane, on vaja, et esmalt peegelduksid punased kiired. Kehad ise värvi ei oma, kuid kõigil looduslikel pindadel on võime erinevalt neelata ja peegeldada meile langevaid kiiri. Keha värv oleneb langeva valguse värvist. Keha värvust mõjutavad objektiivsd tegurid 1) valguse iseloom (keha värv päevavalguses) 2) vaatlustingimused- valgusallikast valgusvoo suund ja nägemisnurk. 3) piinaomadused. Kumer või kare pind hajutab, nõgus ping koondab, silepind peegeldab, värvitud pindade puhul oleneb värv värvipinna paksusest või läbipaistvusest. Subjektiivsed tegurid: sugu, vanus, hoiakud, hinnangud, silma tundlikkus, kogemused. Kui pind peegeldab/neelab, mitteselektiivselt ( ilma valimata ), see on sama proportsioonis nagu kiiri sisaldub talle langevas valgusvoos, nim sellist pindaAKROMAATILISEKS. Nt pinnad: valged,
Nii järeldame et on liikumine. Otsene taju ja kehastustunnetus Mille poolest erineb otsese taju lähenemine konstruktivistlikust lähenemises? - Otsene taju rõhutab rohkem seda et stiimulite tajumisel on tähtsam välikeskkond - Konstruktivistid rõhutavad et tähtsam on see mis inimese ajus toimub. Tegelikult on visuaalne info lmselt suurel määral alt-üles töötlusele suunatud (väliskeskkonnast lähtuvalt) kui vaatlustingimused on head, aga kui vaatlus toimub lühikese aja vältel või stiimul pole selgelt vaadeldav siis toimub töötlus rohkem ülalt-alla. - Gibson keskendus ökoloogilisele tasandile mitte füsioloogilisele. - Konstruktivistid keskendusid äratundmisele ja gibson tegevusele. Mis on otseselt tajutav invariant? Otseselt tajutav invariant on stiimuli omaduste kombinatsioon, milles sisaldub kogu tajulise otsuse langetamiseks vajalik informatsioon.
annaabi.ee 
