peate vaatama IMO voolude kalendrist. Leidke hämariku ajad, radiantide kõrgused ja Kuu tõus-loojumine ning planeerige vaatlusaeg neist lähtuvalt. 4.2. Vaatluskohas Et säilitada kohanemist pimedusega, peate vältima pimestavat valgust juba enne vaatlema asumist ning alati kasutama ainult punast valgust jätma silmadele piisavalt aega pimedusega kohanemiseks (vähemalt 20 minutit pärast valgustatud ruumist väljumist) Valige hoolikalt vaatlussuund: see ei tohi olla varjatud puude või muude asjadega ega olla valgustatud Kuu või kunstliku valguse poolt vaatlusvälja keskme kõrgus horisondist olgu 50° -- 70° ärge vaadake otse radiandi poole. Optimaalne kaugus tsentri ja radiandi vahel on 20° -- 40°. Märkige üles tsentri koordinaadid (vt. punkt 5.1). Seejärel seadke oma varustus valitud suunda. Kui teil on diktofon, kontrollige selle tööd -- muidu võite kaotada kõik oma andmed. Veenduge, et suudate seda pimedas käsitseda
mida peate vaatama IMO voolude kalendrist. Leidke hämariku ajad, radiantide kõrgused ja Kuu tõus-loojumine ning planeerige vaatlusaeg neist lähtuvalt. 4.2. Vaatluskohas Et säilitada kohanemist pimedusega, peate vältima pimestavat valgust juba enne vaatlema asumist ning alati kasutama ainult punast valgust jätma silmadele piisavalt aega pimedusega kohanemiseks (vähemalt 20 minutit pärast valgustatud ruumist väljumist) Valige hoolikalt vaatlussuund: see ei tohi olla varjatud puude või muude asjadega ega olla valgustatud Kuu või kunstliku valguse poolt vaatlusvälja keskme kõrgus horisondist olgu 50° -- 70° ärge vaadake otse radiandi poole. Optimaalne kaugus tsentri ja radiandi vahel on 20° -- 40°. Märkige üles tsentri koordinaadid (vt. punkt 5.1). Seejärel seadke oma varustus valitud suunda. Kui teil on diktofon, kontrollige selle tööd -- muidu võite kaotada kõik oma andmed. Veenduge, et suudate seda pimedas käsitseda
liikumissuunast, mis on sel juhul alati kell 12, kaugus vaenlaseni ja kui on siis ka täpsustav orientiir. Ehk kui vaenlane ründab paremalt küljelt on suunaks kell 3. Näiteks: "kell üks -150 üksik kask " (pilt 2.40). 59 Pilt 2.40 · TRASSEERIVA LASKEMOONA ABIL · KÄENURKADE ABIL · BINOKLIGA Laskesektori järgi Seda meetodit kasutatakse hästinähtavate sihtmärkide osutamisel. Antakse kaugus, vaatlussuund ja sihtmärgi kirjeldus. Kasutatakse järgmisi termineid (pilt 2.38): · "Sektori telgjoon" - Sihtmärgid, mis asuvad telgjoonel või selle vahetus läheduses. · "Vasakul" või "Paremal" - Sihtmärgid, mis asuvad telgjoonest 1600 tuhandiku kaugusel. 60 · "Pisut", "Veerand", "Pool" või "Kolmveerand" ja "Vasakul" või "Paremal" - Sihtmärgid, mis asuvad telgjoone ja sektori vasaku või parema ääre vahel
C Klass 1 90%, klass 2 70% D Jätkan patrulli - KÕIK 40 2.7 sihtmärkide osutamine Sihtmärgi osutamise meetodid: ●● Laskesektori järgi ●● Orientiiride järgi ●● Kella numbrilaua järgi ●● Liikumisel (suund kl 12) ●● Trasseeriva laskemoona järgi ●● Käe ja sõrmede abil ●● Binokliga Laskesektori järgi Seda meetodit kasutatakse hästinähtavate sihtmärkide osutamisel. Antak- se kaugus, vaatlussuund ja sihtmärgi kirjeldus. pilt 2.2 Kasutatakse järgmisi termineid (pilt 2.2): “Sektori telgjoon” Sihtmärgid, mis asuvad telgjoonel või selle vahetus läheduses. “Vasakul” või “Paremal” Sihtmärgid, mis asuvad telgjoonest 1600 tuhandiku kaugusel. “Pisut”, “Veerand”, “Pool” või “Kolm-veerand” ja “Vasakul” või “Pa- remal” Sihtmärgid, mis asuvad telgjoone ja sektori vasaku või parema ääre vahel.
annaabi.ee 
