Fourth level kahekümnel 180 km kõrgusel Fifth level orbiidil. Kuue grupi orbiidid asuvad üksteise suhtes sellise nurga all, et satelliidivõrgustik katab kogu planeedi. See võimaldab laevadel oma asukohta täpselt kindlaks määrata ka keset ookeani. Vaatlussatelliidid Vaatlussatelliitidele on paigaldatud ülivõimsad kaamerad, mille abil on võimalik näha maju, maanteid, põldu, mägesid ja järvi. Satelliidilt on näha ka rannajoon, saared, sadamad ning laevad. Kaamera võtab vastu maapinnalt peegelduvad valguskiired, muudab need raadiosignaalideks ning saadab maapealsetele jaamadele. Maal muudetakse raadiosignaal kujutiseks, mille abil koostatakse uusi ning korrigeeritakse vanu kaarte. Vaatlussatelliitide ajastu algas 1972. aastal Landsat 1-ga
Satelliidid • Satelliit on objekt, mis tiirleb ümber mõne teise objekti. Kuu on näiteks Maa looduslik satelliit. • Satelliidid võtavad iga sekund vastu ning saadavad tagasi Maale tuhandeid raadiosignaale. Miks satelliite kasutatakse? • Rahvusvaheline äri-ja tööstusmaailm vahetab satelliitide abil igas sekundis miljardeid uudiseid. • Luuresatelliidid pildistavad ükskõik millises maailmanurgas paiknevat sõjaväebaasi, jalaväeüksust või raketti. Vaatlussatelliidid kaardistavad maad ning jälgivad farmerite , metsatööliste ning ehitajate tegevust. • Navigatsioonisatelliidid aitavad meremeestel, pilootidel ning matkajatel kindlaks teha oma asupaika. Satelliitide tüübid • Sidesatelliidid • Televisioonisatelliidid • Navigatsioonisatelliidid • Vaatlussatelliidid • Teadussatelliidid • Luuresatelliidid Päikese uurimine Tähtede uurimine
päikesesüsteemist ja universumist tervikuna. Lisaks arendab ESA satelliidipõhiseid tehnoloogiaid ja teenuseid ning edendab Euroopa vastavaid majandusharusid. Agentuur teeb tihedat koostööd ka kosmoseorganisatsioonidega väljastpoolt Euroopat. [2] 3. ESA Copernicus programm Copernicus on Maa seirega tegelev Euroopa Liidu ja Euroopa Kosmoseagentuuri ühisprogramm, mis toetub neljale sambale või elemendile. Esiteks koosneb Copernicus kosmosekomponendist, mille moodustavad vaatlussatelliidid ning nendega seotud maapealsed komponendid andmete töötlemiseks. Teise komponendi moodustavad Maal asuvad vaatlus- ja andmekogumisseadmed, mis asuvad merel ja maismaal ning tegelevad teabe kogumisega merest, maismaalt ning atmosfäärist. Kolmas komponent tegeleb andmete ühtlustamise ja kõrvutamisega ning neljanda moodustavad kasutajatele mõeldud teenused ja nende pakkumise vahendid.[3] 4. ESA Copernicus programmi tegevus
....................................................5 2. Sidesatelliidid...................................................................................................................................6 3. Televisioonisatelliidid.......................................................................................................................7 4. Navigatsioonisatelliidid....................................................................................................................8 5. Vaatlussatelliidid...............................................................................................................................9 6. Ilmateade kõrgusest........................................................................................................................10 7. Teadussatelliidid.............................................................................................................................11 8. Luuresatelliidid..........................................................
mis saadetakse kosmosesse Maa ümber tiirlema. Satelliite lahutavad meist sajad kilomeetrid pimedust ja tühjust. Satelliidid võtavad iga sekund vastu ning saadavad tagasi Maale tuhandeid raadiosignaale. Rahvusvaheline äri-ja tööstusmaailm vahetab satelliitide abil igas sekundis miljardeid uudiseid. Luuresatelliidid pildistavad ükskõik millises maailmanurgas paiknevat sõjaväebaasi, jalaväeüksust või raketti. Vaatlussatelliidid kaardistavad maad ning jälgivad farmerite , metsatööliste ning ehitajate tegevust. Navigatsioonisatelliidid aitavad meremeestel, pilootidel ning matkajatel kindlaks teha oma asupaika. Iga päev ostetakse tuhandeid satelliidiantenne, et vaadata satelliittelevisiooni. Satelliiditööstus kasvab ning muutub üha tähtsamaks osaks meie elust. 1.1. Satelliitide ajalugu Satelliidiajastu algas 4. oktoobril 1957, kui Nõukogude Liidust saadeti orbiidile Sputnik 1.
peegelduvat päikesekiirgust. • Aktiivsed tehiskaaslased- nende pardal asub uurimisaparatuur või nad lähetavad kaugseiret ja -mõõtmisi võimaldavaid signaale. Aktiivsel tehiskaaslasel on informatsiooni kogumise, salvestamise ja edastamise seadmed, näiteks raadiotelemeetriaseadmed, laser ja mõõteaparatuur. Seadmete energiaallikana kasutatakse nt. päikesepatareisid Millised satelliidid • Sõjalised satelliidid • Vaatlussatelliidid • Sidesatelliidid • Navigatsioonisatelliid id • Ilmasatelliidid GPS-satelliitide orbiidid • Kosmoseteleskoobid keskmisel Maa orbiidil. Millist kasu saame meie satelliitidelt • Põllumehed määravad radari satelliidipiltide abil parima aja oma põldude niisutamiseks ja nisu koristamiseks. • Täpse asukoha taevas saamiseks edastavad lennukid signaali satelliitide tähtkujule. Nende koordinaatide abil
saadetakse kosmosesse Maa ümber tiirlema. Satelliite lahutavad meist sajad kilomeetrid pimedust ja tühjust. Satelliidid võtavad iga sekund vastu ning saadavad tagasi Maale tuhandeid raadiosignaale. Rahvusvaheline äri-ja tööstusmaailm vahetab satelliitide abil igas sekundis miljardeid uudiseid. Luuresatelliidid pildistavad ükskõik millises maailmanurgas paiknevat sõjaväebaasi, jalaväeüksust või raketti. Vaatlussatelliidid kaardistavad maad ning jälgivad farmerite , metsatööliste ning ehitajate tegevust. Navigatsioonisatelliidid aitavad meremeestel, pilootidel ning matkajatel kindlaks teha oma asupaika. Iga päev ostetakse tuhandeid satelliidiantenne, et vaadata satelliittelevisiooni. Satelliiditööstus kasvab ning muutub üha tähtsamaks osaks meie elust. 6 1.1. Satelliitide ajalugu Satelliidiajastu algas 4
annaabi.ee 
