Umbes 45 päeva pärast on nad lennuvõimelised ja valmis pesast lahkuma. Vanemad hoolitsevad poegade eest veel umbes 8 nädalat. 4. Toitumine Hiireviu on röövlind. Oma toidu jahib ta edale ise. Ta sööb närilistest hiiri, mutte, mügrisid, teisi linnupoegi, konni, jäneseid ja vahest ka kodukana. Hiireviu võib süüa ka korjuseid. Põhiliselt käib ta toitu otsimas põldudel. Oma saaki varitseb ta õhus tiireldes või kusagil vaatluspostil ümbrust jälgides, vahel ka maapinnal kõndides. Saagi leidmiseks kasutab viu peamiselt silmi, kuid vajadusel ka kõrvu, sest linnul on väga hea kuulmine. 5. Levik ja arvukus Hiireviu elab peaaegu kogu Euroopas, vahest ka Aasias ja Põhja-Aafrikas. Põhjapoolsematest piirkondaadest lendab talveks lõuna poole, lõunapoolsemates piirkondades on paigallind. Hiireviu lendab septembris või oktoobris Eestist ära ja tuleb tagasi märtsi esimesel poolel
· Eluiga. Tüüpiline eluiga on 8 aastat, pikim teadaolev eluiga on veidi alla 16 aasta. · Eluviis. Hiireviud peetakse tihti laisaks linnuks. See ei vasta tõele, ta on aktiivne lind, kes lendab tihti kõrgel väljade ja metsade kohal. Raske linnuna kasutab kõrgustesse tõusmiseks maapinnalt tõusvaid sooje õhuvoole. Nende samade õhuvoolude tõttu võib hiireviu sattuda õhkutõusul oma piirkonnast väga kaugele. Jahti peab hiireviu kas õhus või vaatluspostil ümbruskonda jälgides, teinekord ka maapinnal kõndides. · Pereelu.Emaslind muneb aprillis 3-4 muna paaripäevaste vahedega. Haub emaslind, isaslind tuleb pesale ainult siis, kui emaslind pause teeb. Haudumise vältel isaslind toidab emast, samuti hoiab pesapiirkonnal silma peal kõrgel tiireldes · Toidulaud. Toitub väikestest imetajatest (peamiseks toiduks on võimaluse korral jänesed), ei ütle ära ka lindudest
hinnata reostatud ja reostusohtlike piirkondade põhjavee seisundit ning vastavalt tulemustele planeerida kaitsemeetmete rakendamist. Põhjaveeseire riiklik tugivõrk Riikliku põhjaveeseire ülesanne on süstemaatiliselt jälgida Eesti looduslikes või looduslähedastes paikneva põhjavee seisundit ning samal ajal uurida põhjaveeressursse riigi kõige pigelisema tehnogeense koormuse ja keeruliste hüdrogeoloogiliste tingimustega piirkondades. Põhjaveeseiret viiakse läbi tugivõrgu 80 vaatluspostil, kus 2001. aastal oli kokku 343 vaatluskaevu. Tulenevalt hüdrogeoloogilistest tingimustest ja keskkonnakaitseliste probleemide teravusest on vaatluspostide pindalaline jaotus ebaühtlane. Seirevõrgu tihedus on suurem Tallinna ja Ida- Viru vaatluspiirkondades, s.t. Aladel, kus on probleeme põhjavee hea seisundi saavutamisega. 6
Roomikumiinidel peab olema miinide vahe 5 - 10 m ja tankipõhjamiinidel 10 - 20 m. Jalaväevastaseid maamiinide kasutamise on Eesti keelanud. Kõik miiniväljas peavad olema kaetud oma tulega, et suurendada miiniväljade efektiivsust ja raskendada nende demineerimist. Välikindlustuste tasemed. Tase 1 : Positsioonid täielikult sisse kaevatud. Moondamine kiire ja mittetäielik Tase 2 Nagu tase 1. Toestamine ja vooderdamine lõpetatud. Liivakotid ja muld killuvarjel, vaatluspostil ja jaokaevikutel jne. Moondamine kiire ja mittetäielik. Tase 3 Nagu tase 2. Moondamine täielik, Viimistlemine 3 Varustusklassid, DOS-i mõiste. Varustuse Klassi kirjeldus klass I Toiduained ja toiduratsioonid, vesi (kaasa arvatud pakitud), medikamendid ja sidumismaterjal, hügieenitarbed, loomasööt.
lastada erinevate allüksuslike elementide tegevust. Antakse ka muud tea- vet, näiteks ettekannete tegemise, täideviimise eeldatava aja ja selle kohta, millal tuleb hakata käsku planeerima ja/või täitma. 22 4. lahinguteenindus Kirjeldage, kuidas toimub teenindamine erinevate lahinguliikide ja lahingu- etappide puhul: a. Riietus. Vajadusel käskida riietuse kasutamine ja kaasa võtmine ülesan- de täitmisel. Näiteks rännakul, patrullis, vaatluspostil. b. Varustus, tööriistad. Millist varustust ja tööriistu on vaja eelseisva üles- ande täitmisel? Näiteks vaatlusposti rajamisel maskeerimisvõrk, vaat- lusvahendid (binokkel, öövaatlusseade jne). c. Sidevahendid. Hooldamine ja laadimine. d. Relvastus. Hooldamine, remontimine, asendamine. e. Laskemoon. Eelseisva ülesande täitmiseks vajaminevad kogused (auto- maadil, kuulipildujal, TT-relval, käsigranaadid, signaalraketid, suits jne). f. Toitlustus