piisavalt vaatlusi ja kui paljudes erinevates oludes tuleks neid läbi viia? Tavaliselt õigustatakse endid õnnestunud ennutuste ja seletustega, mis on võimalikuks saanud just tänu nendele meetoditele. Siiski on teaduslikud teadmised suures sõltuvuses looduses kehtivatest seaduspärasustest ning üksikud vaatlused ei anna meile piisavat informatsiooni. Veel tõi raamatu autor esile fakti, et vaatlused on suuresti seotud varasemast ajast pärit teooriatega. Vaatlusotsused võivad sageli olla ekslikud ning seetõttu ei loo nad aluspõhja, millele võiks rajada teadusliku teadmise. Samuti tehakse tihti vaatlusi just seetõttu, et soovitakse kontrollida või täiustada mõnda teooriat. Seega eelneb vaatlusele teooria ning teooriast saab alguse teadus. Oleks üsna naiivne uskuda, et saame kõik oma teadmised vaid vaatluste abil, ilma, et meil oleks varem mingi aluspõhi ja eesmärk, mida täpsemalt uurida. Kuid need argumendid ei
Kui aga hüpoteesi, mis on paljudes testides kinnitust leidnud, falsifitseeritakse, siis on tekkinud uus ja tõsisem probleem. See aga nõuab uusi hüpoteese, mida tuleb hakata esitama. Niimoodi võib selline protsess kesta lõputult. Falsifitseeritavuse aste on pigem suhteline kui absoluutne ja eeldab selle teisenemisi. Kuid teisenemise korral on eeldus ka erandite lisamisele. Vahel võivad ka falsifikatsioonid ise olla väärad. Näiteks sellised vaatlusotsused, mis sõltuvad mingisugusest teooriast, võivad olla väärad. Ja nii ongi võimalik järeldada seda, et teooriate ,,otse falsifitseerimist" ei ole paraku võimalik. Kuid on täiesti arusaadav, et kõik sõltub ikkagi testimisest. Teadusesse jäetakse käsitlema selliseid tõeseid teadmisi, mis on kõik testid edukalt sooritanud. Need on nn baasotsustused, mis on edukad ja suudavad meid rahuldada. Kuid need võivad osutuda hiljem siiski väärateks ja see nõrgendab falsi- fikatsiooni
Kui aga hüpoteesi, mis on paljudes testides kinnitust leidnud, falsifitseeritakse, siis on tekkinud uus ja tõsisem probleem. See aga nõuab uusi hüpoteese, mida tuleb hakata esitama. Niimoodi võib selline protsess kesta lõputult. Falsifitseeritavuse aste on pigem suhteline kui absoluutne ja eeldab selle teisenemisi. Kuid teisenemise korral on eeldus ka erandite lisamisele. Vahel võivad ka falsifikatsioonid ise olla väärad. Näiteks sellised vaatlusotsused, mis sõltuvad mingisugusest teooriast, võivad olla väärad. Ja nii ongi võimalik järeldada seda, et teooriate ,,otse falsifitseerimist" ei ole paraku võimalik. Kuid on täiesti arusaadav, et kõik sõltub ikkagi testimisest. Teadusesse jäetakse käsitlema selliseid tõeseid teadmisi, mis on kõik testid edukalt sooritanud. Need on nn baasotsustused, mis on edukad ja suudavad meid rahuldada. Kuid need võivad osutuda hiljem siiski väärateks ja see nõrgendab falsi- fikatsiooni
60 mis on paljudes testides kinnitust leidnud, falsifitseeritakse, siis on tekkinud uus ja tõsisem probleem. See aga nõuab uusi hüpoteese, mida tuleb hakata esitama. Niimoodi võib selline protsess kesta lõputult. Falsifitseeritavuse aste on pigem suhteline kui absoluutne ja eeldab selle teisenemisi. Kuid teisenemise korral on eeldus ka erandite lisamisele. Vahel võivad ka falsifikatsioonid ise olla väärad. Näiteks sellised vaatlusotsused, mis sõltuvad mingisugusest teooriast, võivad olla väärad. Ja nii ongi võimalik järeldada seda, et teooriate „otse falsifitseerimist“ ei ole paraku võimalik. Kuid on täiesti arusaadav, et kõik sõltub ikkagi testimisest. Teadusesse jäetakse käsitlema selliseid tõeseid teadmisi, mis on kõik testid edukalt sooritanud. Need on nn baasotsustused, mis on edukad ja suudavad meid rahuldada. Kuid need võivad osutuda hiljem siiski väärateks ja see nõrgendab falsi- fikatsiooni