Iial ei tunne nad seda, mida tunneb teine inimene, saavad kõigest arvata. Indiviidid ei saa näha maailma nii, nagu näevad kassid või koerad, me ei saa teada, mis nad mõtlevad või kas üldse mõtlevad. Camus' tsiteerib Sisyphose müüdis Karl Jaspersi:" See piiratus viib mind iseendasse, sinna, kus ma ei saa enam jääda objektiivse vaatepunkti varju, mida ma ainult esindan, sinna, kus ei mina ise ega teiste eksistents ei saa mulle enam vaatlusobjektiks olla." Eksistentsialiste leidub ka usklike seas ning nemad lahkavad elu absurdi küsimust läbi usu. Näiteks Soeren Kierkegaard, kelle töid peetakse üldiselt eksistentsialismi alguseks, kirjutab, et uskumine on justkui arukaotamine selleks, et võita jumal. Teoses ,,Kartus ja värin" propageerib ta usku kui kirge, mille eesmärk on paradoks, mis ühendab vastaspooled, teeb ajaloolisest igavikulise ja igavikulisest ajaloolise
Kokku nimetati 20 parki: Löwenruh (7), Tammsaare (4), Hirve (3), Politsei aed (2), Kopli park (2), Kadrioru (2), Raekoja (1), Adamsoni (1), Estonia (1), Männi (1), Jüriöö (1), Snelli tiigi (1), Männiku (1), Räägu (1), Mooni (1), Marja (1), Lembitu (1), Lepistiku (1), Skeit park (1) ja Gleihni park (1) Joonis 1. Küsitluse tulemused. 4 VAATLUSE ANALÜÜS Uurimistöö käigus vaatlesin Rannamäe parki. Minu vaatlusobjektiks oli Rannamäe park. Vaatlesin parki 16. septembril 2012. Ma vaatlesin parki Rannamäe pargi ümbruses ja Rannamäe pargis. Märkasin, et seal kasvavd vahtrad, kased ja kastanid. Taimestikuks olid põõsad ja väike lilleaed. Lilleaed oli ümbritsetud väikse nöörist aiaga. Suvel oli seal põhuteter. Pool parki oli puhas ja pool parki oli hooldamata ja lehed olid riisumata. Seal oli väike üpris laguneneud skate park ja see aasta (2012) avati seal parkuuri huvilistele parkuuri
konstrueerivad endas skeeme oma füüsilisest ja sotsiaalsest maailmast. Autonoomses tegevuses peavad lapsed avastama klassis valitsevaid suhteid ja mõtteid, mis toob kaasa tema jaoks huvitavad tegevused. Arusaamine luuakse samm-sammult aktiivse kaasahaaratusega (Adams, 1995). · Konstruktivistlik tunnetusteooria arvestab teadmiste teket ja olemust. Teadmised, nende olemus ning see, kuidas me teada saame, on konstruktivistide peamiseks vaatlusobjektiks. Saksa psühholoog Ernst von Glasersfeld kujutab konstruktivismi kui "teadmiste teooriat, mille juured ulatuvad filosoofiasse, psühholoogiasse ja küberneetikasse". (Selden, 1996) · Konstruktivismile diametraalselt vastandlikus teoorias objektivismis vaadeldakse teadmisi kui teadlikkust objektidest, mis on olemas sõltumata ühestki subjektist. Objektidel on oluline tähendus ja teadmised on reaalsuse peegeldus. Objektivismi
koolitundide arvelt Tallinna tähetornis astronoom Peep Kalvi konsultatsioonidel ning jälgis suure tähelepanuga iseseisvalt kõiki astronoomilisi sündmuseid. Ta ei teadnud, et Tartu Ülikoolis ei olegi sellist teaduskonda ning et õppima peaks seda minema hoopis Moskvasse. Käegakatsutava unistuse muusika õppimise kõrval tundus see võimatu unistusena. Sellegipoolest ei jätnud ta taeva uurimist. Uueks vaatlusobjektiks sai päike. Urmas ehitas endale käesolevatest vahenditest isegi erinevate suurustega teleskoobid. (Ibid, lk 34-35) Varsti pärast teleskoopide ehitamist tundis ehitas ta oma isikliku tähetorni, sest internaadi katus, kus ta tähevaatlust teostamas tavatses käia, ei rahuldanud teda enam. Nii ehitaski ta oma kodukohta Vitile neljameetrise vaatlustorni, mis koosnes üksteise peale kaevusüsteemis risti laotud puulaudadest. Kuid selle tähetorni puhus tuul ümber. (Ibid, lk 36) Ühel 1974
avaldatakse aina rohkem raamatuid. Trükitakse üha rohkem ja loetakse üha vähem. Lastekirjanikud peavad arvestama väga paljude mitte otseselt kirjanduslike faktoritega, mis mõjutavad oluliselt nende loomingu vastuvõttu. Mida peab autor tegema ja millega arvestama, et tema loodud teos jõuaks sihtgrupini? Selles töös annan ülevaate nendest tingimustest, millega eesti lastekirjanik peab muutuvas maailmas läbilöömiseks arvestama. Konkreetseks vaatlusobjektiks on lastekirjanik Heiki Vilep, kes on viie aastaga saavutanud kindla koha eesti lastekirjanduses. Töö põhieesmärgiks ongi näidata tundmatu tulija n-ö läbilöögimehhanismi ja analüüsida tema loomingut. Otsin vastust küsimusele, kas Vilepi edu peitub kommertsialiseerunud lastekirjandusmaailma reeglitega arvestamises või peitub temas tulevase lastekirjanduse klassiku sisulist potentsiaali. Käesolevas töös käsitlen seda osa lastekirjandusest, mis on teadlikult lapsele kirjutatud
annaabi.ee 
