Iga arutlus peab lähtuma vähemalt ühest eeldusest ja seetõttu ei saa ta eeldusi tõestada. Eetika- filosoofias käsitlus sellest, milline on õige eluviis: puudutab kõlbelisi ehk moraalseid küsimusi nagu nt mis on halb ja mis on hea. Eksistentsialism- filosoofiline ja kirjanduslik vool Emotiivne- emotsioone väljendav Empirism- õpetus, mille kohaselt peavad teadmised tulema kogemuse kaudu Esteetika- kunsti filosoofia Estetism- millegi vaatlemine seisukohalt, et vaatlusobjekt on eesmärk iseeneses ja mitte vajend millegi muu jaoks Falsifitseeritavus- tõestatav väide Fenomen-vahetu kogemus Humanism- inimkeskme filosoofia Hüpotees- tõestamata teooria, mille keehtivus loodetakse ajajooksul tõestada. Idealism- seisukoht, et tegelikkus koosneb millestki mitte materiaalsest Intuitsioon- vahetu teadmine läbi meelelise kogemuse Kausaalsus- põhjalikkus Kehtivus- arutluse omadus, arutlus on kehtiv, kui järeldus vastab eeldustele.
2. Formaalsused: loa hankimine 3. Vaatlusplaani koostamine 4. Vaatlusdokumentide ettevalmistus 5. Vaatluse teostamine 6. Tulemuste vormistamine 7. Kokkuvõte ja analüüs. Teoreetilised ja praktilised järeldused Vaatlusprotokoll- olgu ülevaatlik, konkreetne ja napp. Näide: PROTOKOLL nr ....... Vaatluse kuupäev..... Vaatluskoht..... Vaatleja nimi...... Vaatlusobjekt..... Vaatluse eesmärk...... Vaatluse ülesanded 1) ..... 2) ...... 3) ...... AEG VAADELDAV HINNANG ESINENUD MÄRKUSED MIN. TEGEVUS +0- PUUDUSED Lahtrid aeg ja märkused- kohustuslikud, ülejäänud sõltub juba vaatlusest. NB! Et ka suvaline isik saaks aru, mis toimub ning võiks ise jätkata. Eksperiment Eksperiment on nähtuse aktiivne (sotsioloog ei sekku üldiselt mängu, aga eksperiment
Juhul kui ühismõõtsustajateks on hilisema perioodi hinnad, saab Paasche koguseindeksi: IPq=p1q1/p1q0 VALIMID · Kui vaatlusega ei ole võimalik vaadelda kõiki uuritava kogumi liikmeid, vaid on võimalik vaadelda vaid osa neist, siis sellist vaatlust nimetatakse väljavõtuvaatluseks ja selle tulemusel saadavat kogumit nimetatakse väljavõtukogumiks ehk valimiks. · Valimivaatlus nt. rahvaloendus. Negatiivne pool: kulukas ja aeganõudev. Suur üldkogum N, vaatlusobjekt n. Kõigepealt toimub tulemuste väljavõtt ja seejärel tulemuste ülekandmine ehk tagasikandmine. Valimivaatlus võib ja ei pruugi olla ebatäpne. · Usaldatav väljavõtukogum peab olema üldkogu suhtes esinduslik. Esinduslikkuse tagamiseks tuleb kasutada juhuväljavõttu. Juhuväljavõtuga on tegemist kui igal uuritava kogumi liikmel on ühesugune tõenäosus sattuda väljavõtukogumisse. Kasutatakse kahte juhuväljavõtu viisi: kordumistega ja kordumisteta.
silma sarvkesta liigset kumerust nii, et kujutis teravustub õigesse kohta, võimaldades prillidest loobuda. Kaugnägevus (hüperoopia, plussnägevus) Kaugnägelik silm näeb paremini www.laservisioon.ee/.pictures/42.jpg kaugele kui lähedale. Vaatlusobjekt teravustub võrkkesta taha. Üheks põhjuseks võib olla liiga laugjas sarvkest. Vananedes lameneb silmalääts elastsuse vähenemise tõttu. Siis on vaja kasutada lugemisprille kui nn käed lühikeseks jäävad. Inimene nihutab teksti endast võimalikult kaugele et seda selgelt näha. Kaugelenägevad inimesed peavad kandma kumerate ehk plussklaasidega prille.
süsteemne tundmaõppimine selle kriitilise interpretatsiooni ja esitatud seisukohtade argumenteerimise abil. Õigusteaduse õppimisel võib eristada: 1. kindlale õiguse valdkonnale vastavad ja positiivõiguslikud (dogmaatilised) distsipliinid, näiteks lepinguõigus, kriminaalõigus jne. Need tegelevad vahetult objektiivse õiguse tundmaõppimisega 2. neid distsipliine, mille olemust ei määra mitte vaatlusobjekt, vaid uurimisviis; nende raames õpitakse tundma mingit kindlat lähenemisviisi õigusele. N õiguse filosoofia, õiguse sotsioloogia jne. Tegemist on alusainetega. Õiguse kohta küsimuste esitamine jaguneb kaheks: 1) horisontaalsed küsimused mitte sügavuti minek. Õiguse horisontaalsed tunnetusviisid on: a) õiguse filosoofia b) õiguse ajalugu c) õiguse sotsioloogia d) õigusdogmaatika /jurisprudents/
seletaks ja objektiivset õigust rakendaks. NB! Narits rõhutab korduvalt, et õigusteadus on teadus, kuigi valemites tema tulemus ei realiseeru. 1 Õigusteaduse raames saab eristada: 1. kindlale õiguse valdkonnale vastavad ja positiivõiguslikud distsipliinid. näiteks lepinguõigus, kriminaalõigus jne. Need tegelevad vahetult objektiivse õiguse tundmaõppimisega 2. neid distsipliine, mille olemust ei määra mitte vaatlusobjekt, vaid uurimisviis. N õiguse filosoofia, õiguse sotsioloogia jne. Tegemist on alusainetega, Tänapäeva ühiskonda iseloomustab inimsuhete keerukus ja ühiskonna diferentseeritus (näiteks on meil nüüd kübermaailm). Tekkinud on väga keerukas õigusnormide kompleks, mille struktuuri tuleb tundma õppida erinevatel tasemetel. Süsteemi küsimusest: aktsiomaatilise süsteemi kriitika (Engish), suletud ja avatud süsteem õiguses (Esser)
annaabi.ee 
