ASTRONOOMIA UURIMISMEETODID. TELESKOOP. TÄHISTAEVA VAATLEMINE. Astronoomia uurimismeetodiks on vaatlus. Kuni 17.sajandi alguseni oli astronoomi põhiliseks instrumendiks vaatleja silm, selle abiks mõned nurgamõõteriistad. Pärast Galilei pikksilma jätkusid astronoomilised vaatlused juba järjest suurtemate ja paremate pikksilmade ehk teleskoopide abil. Vaatlusmeetodite ja objektide poolest jaguneb astronoomia astromeetiaks ja astrofüüsikaks. Astromeetia tegeleb taevakehade asendi ja liikumise mõõtmisega taevasfääril. Tänapäeva astronoomia on põhiliselt astrofüüsika, mis uurib taevakehi füüsika meetoditega. Andmeid tähtede kohta (valgusvõimsus, pinna temperatuur, leiduvad keemilised elemendid jms) saame teada suunates valguse tugevust ja spektraalkoosseisu mõõtvate aparaatidega varustatud teleskoobi mingile tähele.
opereeritakse ainult arvudega. Esmased andmed- andmed, mis on spetsiaalselt kogutud uurimisel oleva probleemi või küsimuse kohta. Kirjastatud tegeliku andmete koguja poolt. Teisesed andmed- ei olnud algselt kogutud käesoleva uurimuse jaoks, vaid mõnel muul eesmärgil (nt maj. a aruanded, müügiaruanded jm). Vaatlusvead- nimetatakse vaatlusel saadud tunnuste väärtuste hälbeid nende tõelistest väärtustest. Eristatakse: Metodoloogilised vead- põhjustatud kasutavate vaatlusmeetodite ja- mudelite ebatäielikkusest. Registreerimisvead- tekivad vaatluse käigus ja on põhjustatud vaatlusel kasutavate vahendite ebatäiuslikkusest ning vaatlejate subjektiivsusest. Arvutusvead- ebatäpsused andmete sisestamisel. Vaatlusvigade iseloomu järgi saab vead jaotada kaheks: Juhuslik viga- iseloomustab erinevusi väärtuste vahel, mis on saadud juhusliku valimi kasutamise korral ja väärtuste vahel, kui oleks uuritud kogu üldkogumit. Süstemaatiline viga- viga, mis võib
Atmosfääri kasvuhooneefekt toimib aga põhimõttel, et valguskiirgus pääseb atmosfääri gaasidest läbi, aga Maalt tagasi peegelduv infrapunakiirgus atmosfääris olevatest aktiivsetest gaasidest läbi ei pääs, mis tõttu temperatuur kasvab. Globaalse pinnalähedase õhutemperatuuri tõus 100 aasta jooksul on 0,75±0,18oC (5-95% määramatusega). Määramatus on põhjustatud: vaatluste puudusest hõredalt asustatud piirkondades, vaatlusmeetodite muutumisest ajas ja linnastumisest. Magnetväli Maa magnetväli on sarnane varda magnetväljale. Virmaliste vöö, näitab mitmel ööl aastas on tõenäoline näha virmalisi. Temperatuuri aastane ja ööpäevane käik Periheel ümber Päikese tiirleva taevakeha orbiidi punkt, mis asub Päikese massikeskmele kõige lähemal. Maa on periheelis jaanuaris (147 500 000km). Afeel ümber Päikese tiirleva taevakeha orbiidi punkt, mis asub Päikese massikeskmele kõige kaugemal
abil. o Kompensaatornivelliirid mille vaatekiir seatakse horisontaalseks erilise seadme kompensaatori abil, kusjuures viimane kujutab endast enamasti niitristiku ees asuvat peente terasniitide otsa riputatud, pendlina töötavat, prismade, läätsede ja peeglite süsteemi. Nivelliiride põhilised tüübid vaatlusmeetodite põhjal on alljärgnevad: o Optilised nivelliirid (ligem saadakse pikksilmas nähtavalt lati kujutiselt niitristiku horisontaalniidi järgi visuaalselt). o Digitaalnivelliirid (instrument määrab lugemi, võrreldes ribakoodiga lati kujutist ja selle malli instrumendi mälus, kasutades sealjuures automaatselt mõõdetud kaugust latini; lugem kuvatakse
silindrilise vesiloodi abil. o Kompensaatornivelliirid mille vaatekiir seatakse horisontaalseks erilise seadme – kompensaatori – abil, kusjuures viimane kujutab endast enamasti niitristiku ees asuvat peente terasniitide otsa riputatud, pendlina töötavat, prismade, läätsede ja peeglite süsteemi. Nivelliiride põhilised tüübid vaatlusmeetodite põhjal on alljärgnevad: o Optilised nivelliirid (ligem saadakse pikksilmas nähtavalt lati kujutiselt niitristiku horisontaalniidi järgi visuaalselt). o Digitaalnivelliirid (instrument määrab lugemi, võrreldes ribakoodiga lati kujutist ja selle malli instrumendi mälus, kasutades sealjuures automaatselt mõõdetud kaugust latini; lugem kuvatakse instrumendi tablool ja on võimalik
korralduse ja teiste katseisikute jaoks. Oluliseks kriteeriumiks uuringu korratavus teistsuguste ülesannete, materjalide ja katseisikutega. III. SISEMINE VALIIDSUS - väljendab seda, kas on võimalik teha kausaalseid otsustusi muutujatevaheliste suhete kohta; st. kas üks muutuja põhjustas muutusi teises muutujas. Korralikult planeeritud ja täpselt läbi viidud eksperimendis on see võimalik, kirjeldavate vaatlusmeetodite puhul kahtlane. Põhiliseks ohuks seesmisele valiidsusele confounding - mingi muu faktor põhjustab muutusi. VAATLUS Teaduslik vaatlus toimub 1. täpselt määratletud tingimustel 2. süstemaatilisel ja objektiivsel viisil 3. hoolika andmete registreerimisega. Loomulikuk vaatlus (naturalistic observation). Uuritav käitumine toimub loomulikus keskkonnas, ei manipuleerita ega kontrollita vaatleja poolt
silindrilise vesiloodi abil. o Kompensaatornivelliirid mille vaatekiir seatakse horisontaalseks erilise seadme kompensaatori abil, kusjuures viimane kujutab endast enamasti niitristiku ees asuvat peente terasniitide otsa riputatud, pendlina töötavat, prismade, läätsede ja peeglite süsteemi. Nivelliiride põhilised tüübid vaatlusmeetodite põhjal on alljärgnevad: o Optilised nivelliirid (lugem saadakse pikksilmas nähtavalt lati kujutiselt niitristiku horisontaalniidi järgi visuaalselt). o Digitaalnivelliirid (instrument määrab lugemi, võrreldes ribakoodiga lati kujutist ja selle malli instrumendi mälus, kasutades sealjuures automaatselt mõõdetud kaugust latini; lugem kuvatakse instrumendi tablool ja on võimalik
annaabi.ee 
