Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"vaatlusjaamade" - 5 õppematerjali

Tsunami ehk hiidlaine
8
doc

Tsunami ehk hiidlaine

Kuidas aga rahvast hoiatada tsunaamide eest? Tõsisemalt tekkis etteennustamise vajadus ja huvi selle vastu päevakorda pärast Hilo katastroofi aastal 1946. See sai valmis hakkas oma ülesannet täitma aastast 1948. Pärast katastroofi mille põhjustas 1960 aasta Tsiili tsunaami liitus sellega ka ridamisi teisi regioone ymber maailma. 1964 aastal Alaskas toimunud maavärina järgne tsunaami järel olid kõik kindlad et tuleb luua ülemaailmne hoiatussüsteem. Hoiatussüsteem tugineb vaatlusjaamade võrgustikule, mis jälgivad seismilisi sündmusi ja veekõrguse muutusi. Tsunamihoiatus antakse kui vaatlussignaalid näitavad ühest keskusest lähtuvat lainevööndi radiaalset kiiret liikumist. Hoiatust tehes võetakse arvesse protsessi tugevust, toimumispaika ja selle kaugust rannikupiirkondadest, põhja sügavust ja reljeefi ning võimalike teelejäävate saarte ja saarerühmade mõju tsunami tugevusele ja suunale.

Geograafia → Geograafia
211 allalaadimist
Hüdrometeoroloogia eksamiküsimused-vastused
9
doc

Hüdrometeoroloogia eksamiküsimused-vastused

Mereobservatoorium järgmisel aastal see likvideeriti ja loodi Tartu Ülikooli Meteoroloogia Observatoorium. Jäävaatlusi tehti kuni 28 punktis. Nende põhjal on tänapäevaks koostatud korralikud jääkaardid. Enamik vaatlusmaterjale asub Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia instituudis. EMHI hüdroloogia vaatlusvõrgus on 16 jaama mererannikul: Toila, Kunda, Narva-Jõesuu, Loksa, Muuga, Dirhami, Paldiski, Rohuküla, Heltermaa, Virtsu, Pärnu, Kihnu, Ruhnu, Ristna, Vilsandi, Sõrve. Vaatlusjaamade programmis on meretaseme, tuule suuna ja kiiruse, õhutemperatuuri ja veetemperatuuri mõõtmised, lainetuse, nähtavuse ja jääolude vaatlused. Neid andmeid kasutatakse nii mere ninga ka jää prognooside koostamisel. 9.Ilmateenistus 10.WMO ­ maailma meteoroloogiaorganisatsioon WMO on ÜRO spetsialiseeritud asutus. See on ÜRO süsteemi autoriteetne hääl Maa atmosfääri seisundi ja käitumise kohta ja kuidas toimib Maa atmosfääri koostöö ookeanidega.

Maateadus → Hüdrometeoroloogia
64 allalaadimist
Hüdroloogia ja vesiehitised kordamisküsimused
64
doc

Hüdroloogia ja vesiehitised kordamisküsimused

1. Aritmeetiline keskmine- see on kõige lihtsam meetod mingi maa-ala keskmise sademete hulga leidmiseks. Seda meetodit kasutatakse siis kui sademete varieeruvus on väike, seirejaamad asuvad ühtlaselt ja kõrguste vahed on väikesed. P - on keskmine sademete hulk (aritmeetiline keskmine) pi - on sademete hulk maa-ala vaatluspunktides n - on sademete vaatlusjaamade arv. 2. A.Thiesseni meetod –kasutatakse sademete keskmise hulga arvutamiseks mingis vesikonnas kaalutud keskmise meetodil. Vesikond jagatakse osadeks - iga sademete vaatluspunkti piirkonda kuulub osa vesikonnast. Selle osa vesikonna pindala moodustub seirejaama kaalu, millega tuleb korrutada antud mõõtekohas mõõdetud sademete hulgad. Summeerides korrutised ja jagades saadud summa kogu

Ehitus → Hüdroloogia
57 allalaadimist
Harku spaa keskkonnamõju strateegiline hindamine
62
docx

Harku spaa keskkonnamõju strateegiline hindamine

Aasta keskmine õhutemperatuur on 4,7°C. Kõige külmem kuu aastas on veebruar. Meri mõjutab nii Tallinna kui ka Haabersti linnaosa kliimat. See avaldub esmalt õhutemperatuuris. Haabersti linnaosas on õhutemperatuur suvisel ajal 1,1 – 2 kraadi madalam ning talvel 1,1 – 1,5 kraadi kõrgem võrreldes Ülemiste ilmajaamas mõõdetuga. Valdavad sademed langevad soojal perioodil. Võib täheldada, et viimasel kümnendil on sademete hulk suurenenud. Seda näitavad ka teiste vaatlusjaamade andmed. Kliima kujuneb mitmete faktorite koosmõjul, kus sademed on vaid üks neist. Vast kõige keerulisem on mõõta auramist. Aasta keskmine aurumine maapinnalt moodustab ca 464 mm, aurumine veekogude pinnalt jäävabal ajal on 603 mm (Климат Tаллина, 1982). Linna kliima formeerumist mõjutavad märgatavalt selle territooriumi füüsikalis-geograafilised eripärad, hoonestuse iseloom, roheliste massiivide, tööstusettevõtete, tehispinnaste olemasolu jne

Loodus → Keskkonna kaitse
1 allalaadimist
HÜDROMETEORLOLOOGIA spikker
7
doc

HÜDROMETEORLOLOOGIA spikker

Paldiski, Rohuküla, Heltermaa, Virtsu, rütm.Vastavalt täpsemaks määramiseks kas.abiilmakaari,nii Mõõdetakse 2 min jooksul kumbagi Pärnu, Kihnu, Ruhnu, Ristna, Vilsandi, kiirguse,õhutemp,niiskuse,aurumise,pilvi et tuule suuna määramisel kasutavaid elementi. Sõrve. Vaatlusjaamade programmis on tsuse rütmile,aluspinna iseärasustele ilmakaari e rumbe kokku 16.N360,S180,E Anemomeeter: Täpsem kui tuulelipp ­ 0,1 meretaseme, tuule suuna ja kiiruse, ning atmosfäärilise tsirkulatsiooni 90,W270.Kui tuule suund on 0,siis on see m/s. Kaks risti asetsevat varrast, mille otsas õhutemperatuuri ja veetemperatuuri

Maateadus → Hüdrometeoroloogia
34 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun