2013). vaatluseta ei suuda me selles veenduda. Küsides veelkord: • Millistel põhjustel tekkinud muutuste puhul EI OLE üldjuhul tegu õppimisega?
kohale. 5. Viimane mängutase on vastastikune sotsiaalmäng. See mängutase sisaldab endas nii sotsiaalset käitumist kui ka täiendavat tegevust, seega nii kolmandat kui ka neljandat mängutaset. Lähiaastatel on uuritud üksikmängu arengut koosmänguks. Uurimuse tulemusena toodi välja järgmised sotsiaalmängu arengu tasemed: kõrvumäng ilma vastastikuse vaatluseta kõrvumäng koos vastastikuse pilgukontaktigalihtne sotsiaalmäng (näiteks lapsed võtavad endale rollid, eest ärajooksmine ja tagaajamine) sotsiaalmäng (näiteks rollimängu mängimine) kompleksne rollimäng – lapsed mängivad sotsiaalseid rolle ja kasutavad seejuures metakommunikatsioone. Niisugune jaotus näitab, et ka vanemas eelkoolieas esineb kõrvumäng. Üks kõrvumängu
65. Mida näitab vaatluse omapära? Mütsi-maatriksi diagonaalelement hii on i-nda vaatluse omapära (leverage). Omapära hi näitab i-nda vaatluse mõju sama vaatluse Y hinnangule. 0 < hi < 1 66. Mis on prognoositud jääk? • i-nda vaatluse jäägi võib leida ka siis, kui regressioonmudeli hindamisel jätame selle vaatluse valimist välja. • Sisuliselt on tegemist seletavatele tunnustele X i vastava sõltuva tunnuse väärtuse prognoosimisega ilma i-nda vaatluseta. • Tähistame seda yi * Prognoositud jääk u i * = y i - yi * Prognoositud jääk võimaldab hinnata, kuidas mudel prognoosib sõltuvat tunnust ilma i- ndat vaatlust arvestamata. • Kui prognoositud jäägid on suured, siis i-nda objekti sõltuva tunnuse mudelväärtust ei saa ülejäänud vaatluste alusel piisavalt täpselt prognoosida. • St see vaatlus ei sobi hästi sellesse mudelisse. Deleted residuals, predicted residuals, jackniffe residuals 67
5). joonis 5.5 67 ●● Kui jaoülem on otsustanud ala ületada, kutsub ta käemärgiga ette kaks viimast jao liiget jao lõpust ja näitab neile kätte julgestuskohad vaatlus- aladega vasakule ja paremale piki ohuala. Need kohad ei tohiks asuda kavandatavast ületuskohast kaugemal kui 10-15 meetrit. Jaoülema abi kontrollib, et viimaste jao liikmete ette liikudes ei jääks taha jääv suund vaatluseta (joonis 5.6). joonis 5.6 ●● Julgestajad liiguvad oma positsioonidele ja veenduvad, et ohualal vas- tase tegevust ei ole. Seejärel annavad nad jaoülemale vastava käe- märgi abil sellest teada. Kui nad märkavad märke vastasest või muust tundmatust liikumisest annavad nad ka sellest märkide abil teada. Sel- lisel juhul jaoülem ei ületa ohuala vaid liigub ohtu märganud julgestaja