Kasutada võib suulisi allikaid nagu: 1. töö autori/koostaja küsitletud inimeste mälestused; 2. intervjuud; 3. helilindid; 4. elektronpostiga isiklike kontaktide teel saadud läkitused. Suuliste andmete kogumisel tuleb kindlasti märkida teave isiku kohta, kellelt mälestusi koguti (kui ta on pensionär, siis sünniaasta ja elukoht; kui ametiisik, siis amet), ning üleskirjutamise aeg. Tihti võivad olulist teavet sisaldada andmed selle kohta, kas küsitletav on vaatlusalustes sündmustes ise osalenud või on ta neist teistelt kuulnud (nn mälestuste mälestused). Oluline on ka intervjueeritava vahekord uuritava isikuga oli ta viimase sugulane, õpilane, töises alluvusvahekorras vm. Sellest kirjutatakse juba töö sissejuhatuses. Kasutada võib kirjalikke allikaid nagu: 1. dokumendid (arhiivis, eravalduses); 2. publitseeritud allikad (nt Henriku Liivimaa kroonika, Balthasar Russowi ,,Liivimaa kroonika" jt); 3
Prognoosi- ja seosemudelite kvantitatiivse analüüsi käigus aheneb oluliselt vaatlusaluste mittejuhitavate väliskeskkonna tegurite ring: Esiteks võib edasise vaatluse alt välja jätta need mittejuhitavad tegurid, mis jäävad püstitatud juhtimisotsuse elluviimise ajal muutumatuks, st juhtimisülesande püstitamisel on teada nii nende tegurite väärtus kui ka mõju intensiivsus muutumatu väärtuse ja mõjuga tegurid ei saa ju otsuse elluviimisel põhjustada mingeid muutusi ei vaatlusalustes alternatiivides ega nende alternatiivide elluviimise tulemustes. Teiseks jäävad analüüsi alt välja ka need juhitamatud tegurid, mille mõju intensiivsus on juhtimisülesandega piiritletud tingimustes juhitavale protsessile nullilähedane selliste tegurite mõju võib juhtimisülesande lahenduse kvaliteedi kaotust kartmata analüüsist välja jätta. Otsuse ettevalmistamiseks eraldatav ajaressurss on tavaliselt piiratud ja vähemtähtsad aspektid tuleb nagunii kõrvale jätta
3. helilindid; 4. elektronpostiga isiklike kontaktide teel saadud läkitused. Suuliste andmete kogumisel tuleb kindlasti märkida teave isiku kohta, kellelt mälestusi koguti (kui ta on pensionär, siis sünniaasta ja elukoht; kui ametiisik, siis amet), ning üleskirjutamise aeg. Tihti võivad olulist teavet sisaldada andmed selle kohta, kas küsitletav on vaatlusalustes sündmustes ise osalenud või on ta neist teistelt kuulnud (nn mälestuste mälestused). Oluline on ka intervjueeritava vahekord uuritava isikuga oli ta viimase sugulane, õpilane, töises alluvusvahekorras vm. Sellest kirjutatakse juba töö sissejuhatuses. Kirjalike allikate alla kuuluvad: 1. dokumendid (arhiivis, eravalduses); 2. publitseeritud allikad (nt Henriku Liivimaa kroonika, Balthasar Russowi ,,Liivimaa kroonika" jt); 3
põhjendatust. Vaadeldavate aegridade iga ajaperioodi kohta koostatakse väliskeskkonna tingimuse S kujunemise mudel erinevate majandusprotsesside ruumilise vaatluskogumi alusel. Edasi koostatakse seoseparameetrite muutumise inertsil rajanevad prognoosid. Tegelike ja teoreetiliste väärtuste erinevuste alusel tuuakse välja väliskeskkonna tingimuse S kujunemise spetsiifilised seaduspärasused kõigis vaatlusalustes majandusprotsessides. - Nii inertsile tugineva kui ka tegurimudelite alusel tehtava prognoosi puhul tuleb leida parameetrite muutumise usalduspiirid ja parameetrite konkreetsete väärtuste jaotumise tõenäosused usalduspiiridega määratud intervallis. See võimaldab minna üle alternatiivide võrdlemisele väliskeskkonna määramatuse korral. - Samas ei lahenda informatsiooni omamine protsessi mineviku kohta probleemi, sest puudub
annaabi.ee 
