kuus liigselt ning 100 miljonit (iga kolmas) joob mahult üle normi üks kord kuus. (11) Euroopas joob 266 miljonit täiskasvanut kuni 20g (naised) või 40g (mehed) päevas, 58 miljonit täiskasvanut (15%) joob enam kui eelmainitud ning 20 miljonit nendest (6%) 40g (naised) või 60g (mehed) päevas. Vaadates alkoholisõltuvust joomise mahu asemel, on võimalik hinnata, et 23 miljonit inimest Euroopas (5% meestest, 1% naistest) on alkoholisõltlased, olenemata vaatlusalusest aastast. Igas uuritud kultuuris tarbivad mehed enam kui naised. Kuigi paljud naised loobuvad alkoholist raseduse ajaks, on olemas märgatavalt palju (25-50%) neid, kes joovad edasi. Vaeste inimeste seas esineb alkoholist hoidumist enam. Peaaegu kõik (üle 90%) 15-16-aastased tudengid on joonud alkoholi, keskmiselt alustatakse joomist 12-aastaselt ning esmakordselt on oldud purjus 14- aastaselt. 1995-2003 kasvas poiste üleliigne joomine pea igas riigis, sama kehtib tütarlaste kohta
Olulisteks aspektideks nende näitajate kasutamisel on ka nende prioriteetsuse järjekord ja piirangutega arvestamine. Piirangute teooria järgi on iga ettevõtte peamiseks eesmärgiks suurendada jääktulu, alles seejärel vähendada laoseisu ning siis vähendada üldkulusid. Tavaliselt on ettevõtetes prioriteedid vastupidi (Corbett 1998, lk. 146). Tulu muutus tuleneb omakorda kolmest allikast: 1. Otsene tulu muutus vaatlusalusest otsusest (nt. Müügi kasv) 2. Võimalikud kahjud võimsuse puudumisest. Kuna ressurss, mis kaotab varuvõimsuse, ei saa korralikult toetada piirangute tööd, ei pruugi ettevõte pärast otsuse rakendamist suuta endist või uut piirangut juhtida 3. Tellimuste vahelised seosed. Ühe tellimuse vastuvõtmine võib tuua tulevikus suure tõenäosusega kaasa täiendavat müüki või tellimustest loobumine võib tulevast müüki vähendada.
Järelikult on tegurnäitajad otsustusprotsessis alternatiivide väljatoomise ja analuusi allikaks (ka tulemusnäitajate algandmeteks). Tegurnäitajad ongi selles suhtes majanduslikud tegurid, et väljendavad majanduslikke vahendeid tulemusnäitajate kujundamisel ning meetodeid, kuidas neid vahendeid kasutati. Siinkohal tuleb märkida, et näitajate jaotumine tulemusnäitajateks ja tegurnäitajateks on tinglik ja võib olla erinev sõltuvalt vaatlusalusest juhtimisaspektist: · Osa majandusnäitajaid võivad erinevatel juhtimistasandeil esineda erinevas rollis. Näiteks praagi hulk ja osatähtsus toodangu mahus kujutab endast uhelt poolt praaki teinud töötajate töö tulemust (kahju raisatud materjalist, tööajast jms), aga teiselt poolt kollektiivi töö kvaliteeti, mis on ettevõtte majandustegevuse tulemuste kujunemise tähtsaks teguriks. · Näitajate jaotamine tulemusnäitajaiks ja tegurnäitajaiks oleneb lahendatava
- Tegurnäitajad kannavad informatsiooni tulemusnäitajate kujundamise vahenditest (ressurssidest, kuludest) ja teedest (ressursside rakendamise ja kulude tegemise kohtadest), aga samuti tegutsemise tingimustest ja piirangutest. Järelikult on tegurnäitajad otsustusprotsessis alternatiivide väljatoomise ja analüüsi allikaks. - Näitajate jaotamine tulemusnäitajateks ja tegurinäitajateks on tinglik ja võib olla erinev sõltuvalt vaatlusalusest juhtimisaspektist. Osa majandusnäitajaid võivad erinevatel juhtimistasanditel esineda erinevas rollis. Näiteks praagi hulk ja osatähtsus toodangu mahus kujutab endast ühelt poolt praaki teinud töötajate töö tulemust, aga teiselt poolt kollektiivi töö kvaliteeti, mis on ettevõtte majandustegevuse tulemuste kujunemise tähtsaks teguriks. - Näitajate jaotamine tulemusnäitajaiks ja tegurinäitajaiks oleneb lahendatava juhtimisülesande
annaabi.ee 
