igavene ringkäik jm Esindajad: Pierre Puvis de Chavannes, Mihhail Vrubel Teosed: Vaene kalur, 1880a., Pierre Puvis de Chavannes Salome, 1876a., Gustav Moreau Karje, 1893a., Edvard Munch istuv deemon aias, 1890a., Mihhail Vrubel 5. FOVISM JA EKSPRESSIONISM Fovism on Prantsusmaa kunsti suund XIX lõpus XX saj. alguses Teoseid esimest korda puublik sai nähtud 1905 aastal sügisel salongil. Vaatlejatel tööd tekitasid energiist ja tulist tunnet. Prantsuse kriitik nimetas neid kunstnike uluk või mets loomadeks pr. les fauves, millest tulenebki tänane nimetus. Fovismi jaoks on iseloomulikud eredad, tulised värvid ja vormide lihtsustamine, dünaamilisus. Esindajad : Henri Matisse, Andre Derain Teosed : Elurõõm, 1906a., Henri Matisse Tants, 1910a., Henri Matisse Ekspressionism euroopa kunstisuund, mis näitas kunstniku emotsionaalse seisundi, mitte nii väga reaalsust. Arengu tippu eks
Liikumisteed on teerajad, teed, tänavad, mida mööda inimesed liiguvad ja jälgivad oma ümbrust. Enamikule inimestele on liikumisteed nende mälupildis domineerivad elemendid linnast. Teised ümbruse osad on liikumisteega alati seotud. Inimesed mõtlevad teedest vahel kui punkidest: neile meeldib teada, kust tee algab ning kuhu lõpuks välja jõuab. Teed, mis on kindla otstarbega ning viivad kindlatesse punkidesse on kõige tugevama identiteediga, aitavad linna koos hoida ning vaatlejatel kindlaks määrata oma asukohta ükskõik kus nad parasjagu on. Tänavaid tuntakse tihti mingi kindla tegevuse järgi, mida seal harrastatakse või saaduse järgi mida seal pakutakse. Näiteks: Hollywoodi "The walk of fame" Tihti tuntakse radu ja teid selle järgi, kuhu nad viivad. Näiteks: Meil on ju olemas Tartu, Pärnu jne. maanteed. Tee kasutusotsatarve võib saada tihti selle koha identiteediks. Näiteks: Pea igas suuremas pealinnas on üks ostutänav.
(Smith & Cowie & Blades, 2008) Areng, mida me hindame, toimub kolmes dimensioonis: vaimne ehk intellektuaalne areng; teiseks sotsiaalne areng ning kolmandaks kehaline (sh psühhomotoorne) areng. Kasvatusteadlased on leidnud, et kõik muutused on korrapärased ja need on nii kvantitatiivsed kui ka kvalitatiivsed (Veisson, Nugin). See, et muutused on korrapärased, on meile oluliseks teabeks, kuna see aitab arengu vaatlejatel ette aimata vaatlusaluse arenemise suunda! Võrdpildiks võib tuua, et bioloogil on lihtsam jälgida taime arenemist sibulast saati, kui ta teab ette selle kasvu arengutsükleid. Inimene areneb koostoimes teda ümbritseva keskkonnaga, mis tähendab seda, et kultuuriline ja sotsiaalne areng on samaväärselt olulised kui bioloogiline areng. Mõne lapse kohta öeldakse ka, et ta on kui potilill – see assotsieerub mulle indiviidiga, kellele võimaldatakse
teid. Igal vaatlejal on olenevalt tema liikumise teest oma ajamõõt ja erinevad vaatlejad saavad sündmustevahelisi ajavahemikke mõõtes erinevaid tulemusi (joon. 4.3). Joon. 4. 3 Erirelatiivsusteooria tasases aegruumis on erineva kiirusega liikuvatel vaatlejatel erinev ajamõõt, kuid Schrödingeri võrrandi järgi saab ennustada lainefunktsiooni tulevast kuju iga vaatleja ajas. 9 Lainefunktsiooni eestikeelseks vasteks on pakutud 'leiulaine' 21
teid. Igal vaatlejal on olenevalt tema liikumise teest oma ajamõõt ja erinevad vaatlejad saavad sündmustevahelisi ajavahemikke mõõtes erinevaid tulemusi (joon. 4.3). Joon. 4. 3 Erirelatiivsusteooria tasases aegruumis on erineva kiirusega liikuvatel vaatlejatel erinev ajamõõt, kuid Schrödingeri võrrandi järgi saab ennustada lainefunktsiooni tulevast kuju iga vaatleja ajas. 9 Lainefunktsiooni eestikeelseks vasteks on pakutud 'leiulaine' 22
annaabi.ee 
