*Relatiivsusprintsiip mehaanikas: Füüsikaseadused on kõigi jõuvabalt liikuvate vaatlejate jaoks ühesugused ja keegi neist ei saa oma erilisust teiste ees tõestada. *Erinevad tegelikud või kujuteldavad vaatlejad moodustavad erineivaid taustsüsteeme kehade liikumise kirjeldamiseks. *Intertsiaalsüsteem: selline taustsüsteem ,mis on seotud kiirenduseta, s.o välise jõuta ehk teiste suhtes ühtlaselt sirgjooneliselt liikuvate vaatlejatega. Intertsiaalsüsteemi paigalseisvale kehale mõjuvate jõudude summa on null ning selliste kehadega fikseeritud koordinaatteljed ei muuda suunda. N: Maa ja temal seisvad vaatlejad ei liigu *Maailmaeetri hüpoteesist loobumine: katses jaotati valguskiir pool-läbipaistva peegli abil kaheks. Kiired suunati risti-rästi asetsevalt teele. Tekkis inferentspilt ,kus valguse tugevus kasvas või kahanes sõltuvalt kujunenud faasinihkest. Kui valguse kiirus erinevates suundades oleks olnud
vastastikmõjus ja selle sama keha inertsus on võrdsed. Vaatleja, kes tajub jõu olemasolu, ei saa ilma lisainfota kindlaks teha, kas see on kiirendusega liikumisest põhjustatud inertsijõud või gravitatsioonijõud. Kiirus on suhteline e. relatiivne füüsikaline suurus. Inertsiaalsüsteemideks nimetatakse taustsüsteeme, mis on seotud kiirenduseta s.o. üksteise suhtes ühtlaselt sirgjooneliselt liikuvate kehade e. vaatlejatega. Inertsiaalsüsteemis paigalseisvale kehale mõjuvate jõudude summa on null. Relatevistlik kiiruste liitumisseadus rõhutab piirkiiruse c saavutamatuse nõuet. Kui üks keha liigub ühes taustsüsteemis sirgjooneliselt kiirusega v1 ja süsteem ise kiirusega v2, siis keha kiirus u juhul v1 = c on c. Knemaatiline tegur näitab aja aeglustumist. Kui kiirus kasvab, kasvab ka piiramatult. Aja aeglustumiseks e. dilatatsiooniks nimetatakse nähtust, mille tõttu
punkt 5.1). Seejärel seadke oma varustus valitud suunda. Kui teil on diktofon, kontrollige selle tööd -- muidu võite kaotada kõik oma andmed. Veenduge, et suudate seda pimedas käsitseda. Enne, kui alustate, kulutage mõned minutid et meenutada: kus asus teie kaardil voolu radiant mõnede teie vaatlusvälja tähtede heledused, et võrrelda neid meteooridega (heledused tuli kanda kaardile) piirtähesuuruse määramise väljad (vt. punkt 5.2). 5. Vaatlus Kui te vaatlete koos teiste vaatlejatega, peab iga vaatleja tegutsema teistest sõltumatult. Ärge kunagi kombineerige tulemusi! Iga vaatleja peab tegema omad märkmed ja täitma oma isikliku aruande. 5.1 Mida üles märkida Vaatluste korrektne registreerimine on tähtis. Seda tuleb teha salvestades infot diktofonile või kirjutades paberile ilma pilku taevalt pööramata. Märkmed peavad sisaldama vaatluse järgmisi üksikasju: kellaaega vaatluse alguse, lõpu ja vaheaegade kohta; kasutage ainult maailma-aega (UT, universal time)
3. TUTANHAMONI HAUAKAMBRI AVASTAJAD 3.1 Howard Carter Howard Carter sündis 9. mail 1874. aastal Kensingtonis, Londonis. Ta oli oma isa Samuel John Carteri ja ema Martha Joyce Sandsi üheteistkümnest lapsest noorim. Halva tervise tõttu ei käinud ta koolis, teda koolitati eraviisiliselt kodus. Tema isa, tuntud joonistaja ja maalikunstnik, õpetas talle joonistamist ja maalimist. 1891. aastal liitus Carter Percy Newberry käe all Egiptuse Uuringufondi arheoloogiliste vaatlejatega ja sõitis esmakordselt Egiptusesse. Järgneval aastal liitus ta Petrie väljakaevajate trupiga Amarnas. 1893 -1899 töötas Carter Naville'i käe all joonistajana Deir el-Bahari ekspeditsioonil, mil ta kopeeris kõik nähtavad stseenid ja raidkirjad Hatshepsuti templis. 1899. aastal määrati ta Ülem-Egiptuse muististe peainspektoriks Egiptuse valitsuse muististe ametkonna poolt. Sir William Garstini ja sir Gaston Maspero abil korraldas ta ametkonna juhtimise ümber. 1902
tema elus oli see, et ta suri ja maeti maha. 2. Howard Carter Howard Carter sndis 9. mail 1874. aastal Kensingtonis, Londonis. Ta oli oma isa Samuel John Carteri ja ema Martha Joyce Sandsi heteistkmnest lapsest noorim. Halva tervise tttu ei kinud ta koolis, teda koolitati eraviisiliselt kodus. Tema isa, tuntud joonistaja ja maalikunstnik, petas talle joonistamist ja maalimist. 1891. aastal liitus Carter Percy Newberry ke all Egiptuse Uuringufondi arheoloogiliste vaatlejatega ja sitis esmakordselt Egiptusesse. Vljappe sai ta Flinders Petrie, Francis Llewellyn Griffithi ja Edouard Navillei kest. Jrgneval aastal liitus ta Petrie vljakaevajate trupiga Amarnas. 1893 -1899 ttas Carter Navillei ke all joonistajana Deir el-Bahari ekspeditsioonil, mil ta kopeeris kik nhtavad stseenid ja raidkirjad Hatshepsuti templis; tema td avaldati kuues kites. 1899. aastal mrati ta lem-Egiptuse muististe peainspektoriks Egiptuse valitsuse muististe ametkonna poolt
Siis raporteerisid Tom ja Mary Waye, et nende auto oli "katki näritud" samas asukohas. Kas see oli Sisalikmees nagu kohalikud kutsuvad teda? Osariigi bioloogi Matt Knox-i, keda on kutsutud appi uurima sündmuste asupaiku, teooria on, et see oli lihtsalt punane rebane või "segane joodik". Serif Liston Truesdale ütles, et ta on uppunud telefonikõnedesse, kus lugu- peetud inimesed väidavad, et nad on näinud limast olevust. Võidujooks televisiooni mees- kondadega ja vaatlejatega, kes loodavad näha Sisalikmeest ning Columbia Uudistejaam pakub 1 miljoni dollari suurust auhinnaraha tema kinnipüüdjale. Los Angeles Herald Examiner, neljapäev, 21 juuli, 1988....It's a Lizard Man! (See on Sisalik- mees!)... Lugu 2.1 meetri pikkusest Sisalikmehest, kes toob judinad linna... BROWNTOWN, S.C. Sherif on kuulnud palju Sisalikmehest, 2,1 meetrit pikk, punaste silmadega ja kolm
Ala korrektsioonikoefitsient: Veel ühte tüüpi korrektsioonifaktoriks on suhe ala külastajate koguarvu ja konkreetset kohta (loendurit) läbivate inimeste arvu vahel. Taoliselt saab mõne loenduri andmete põhjal ekstrapoleerida kogu ala külastuste koguarvu (Greenspace 2005). See meetod nõuab mahukat ja intensiivset vaatluste osa, registreerimaks kõiki ala külastajaid. Kõik alale viivad ja väljuvad rajad peavad olema kaetud vaatlejatega ning piisava esinduslikkuse jaoks on vajalik 2 - 5 päevane kestus. Ka siin tuleb eristada kohalikku personali, eristamaks neid külastajate koguarvust. Kogu ala külastajate hinnangu saamiseks soovitab Soome Metsavalitsus (Kajala et al. 2007) kasutada järgnevat võrrandit: N = n * cf * Acf N: kogu ala kõik külastused ühe päeva jooksul n: külastuste arv loendurite info alusel
annaabi.ee 
