Teise puhul nimetagem neid ,,ohututeks" teosteks, mis on vastava poliitika otstarbeks või selles puudub üldse igasugune poliitiline väljendusviis, mis justkui mainiks sellele, et teos hoiab inimesi eemale igasugustest poliitilistest vahelesekkumistest. Ega ka kunstniku roll on samuti muutunud: kunstik ei pea ilmtingimata käituma nii, nagu mõni ühiskondlik tegelane või aktivist. Kunstniku eesmärk on reanimeerida igas vaatlejas esteetilisi oskusi, mis ei tähenda, et igasugune vaatleja on potentsiaalne kunstnik. Ja kuna valitsuse eesmärk on ekspluateerida inimesi, siis juhtubki midagi sarnast nagu Nõukogude Liiduga, kus kunstniku roll oli justkui kukutada igas vaatlejas tema esteetilist tunnetust. Kuid siiski võib olla kunst poliitiline ilma, et ta poliitikat kuidagi mõjutaks. Võib juhtuda, et teos ei leia populaarsust või teeb seda liiga hilja. Teine võimalus on muidugi see, et kunstiteos võib olla
viitega faktile, et nn. primaarsed kvaliteedid ei ole ette kujutatavad ilma sekundaarsete kvaliteetideta. Näiteks pole võimalik ettekujutada tasapinda ilma värvuseta, suhkrutükikest ilma kuju ja maitseta samamoodi ei ole võimalik ette kujutada ideed ,,liikumine" kujutamata seda kiire või aeglase, sirgjoonelise või kõverana. See tähendab, et mingi konkreetse omadusega liikumist. Ükskõik mida me ka endale ette ei kujutaks, peab sel olema kindel värv, kuju, suurus, mis tekitavad vaatlejas ideid ja tundmusi ning ta näeb objekti vastavalt sellele, kuidas see tema meeltes avaldub. Seega Berkeley jaoks on ideed kõige aluseks. Asjad ei ole midagi muud kui ideede kogum. Kui me võtame näiteks objekti, mida me nimetame õunaks, siis see pole muud, kui meelte tulemusel saadud ideede kogum, mis on talletanud meile tahke ja punase objektina millel on hapukas magus maitse. Berkeley materialismi-kriitika peamiseks relvaks on empiristlik kriteerium mõtteka
kujuneb? Mis teeb esteetilised omadused esteetiliseks? 2. 20. sajandi ühe tähtsaima esteetika teoreetiku Frank Sibley maitsetees sätestab erinevuse esteetiliste ja mitte-esteetiliste mõistete vahel. Mitte- esteetilised mõisted on seotud objektide füüsikaliste omadustega nagu värvus, vanus, suurus, arv, asend jne. Esteetilised mõisted on seevastu hinnangulised ja võivad subjektiti erineda, kirjeldatakse seda, mis emotsioone üks või teine asi vaatlejas tekitab. Seejuures on sõnal mõnikord korraga nii esteetiline kui mitte- esteetiline tähendus, nt kerge (kaal) või kerge (lihtne mõista), nii et soovituslik on kasutada väljendit "sõna tarvitus esteetilise mõistena". 3. Sibley sõltuvustees sedastab, et esteetilised mõisted sõltuvad mitte- esteetilisest mõistetest, mille ära tundmiseks pole vaja maitset. Näiteks päikselist ja sooja suvepäeva peetakse ilusaks päevaks. Samas sõltuvad
loevad ka inimese väärtused, mis võivad olla mitmetimõistetavad. Mitte üksi moraal ei saa kindlustada, et mingi eesmärk saaks saavutatud. 44. Milliste küsimustega tegelevad järgmised filosoofia valdkonnad: esteetika, poliitikafilosoofia, keelefilosoofia ja kultuurifilosoofia? Esteetika-uurimisobjekstiks ilu, kauniduse avaldumine, tegeleb ilu ning kunstiga. Kas millegi ilusaks pidamine sõltub vaatlejas? Kas ilu on kunstis oluline? Küsitakse kunstiteose mõtte ja piiride kohta. Juba vanast ajast on inimesi erutanud küsimus ,,mis on ilu?" Poliitikafilosoofia- küsitakse ühiskonna ja riigi olemuse ning mõtte kohta. Mille pinnalt ja kuidas on riik tekkinud? Milles peitub riigi loomus? Riik on oma loomuselt ühiskondlik leping- J.Locke, D,Hume. Räägitakse veel indiviidi ja riigi vahekorrast. Kas maksude kogumist tuleks pidada vägivallaks
annaabi.ee 
