Sotimaal, Kanadas ja Uus-Meremaal võtab see rohkem aega. Ladustamine mere ääres, meretuulte käes, annab ka oma, enamasti vägagi meeldiva tulemuse. Oma eelised on nii varjus kui ka päikese käes küpsemisel (viimast praktiseerivad mitmed Ameerika viskitootjad). Enamik viskisid valmib siiski vaiksetes ja pimedates laoruumides, kus tammepuust vaatides on alkoholil võimalik hingata ja mõtiskleda. Mitmete aastate möödumisel valmib seal pehme ja küps viski. Seda osa viskist, mis vaatidest aastate jooksul aurustub, kutsutakse "inglite osaks" (angel share) ning see võib moodustada kuni 3% mahust aastas. Ka seguviskit hoitakse pikka aega vaatides, et teravilja- ja linnaseviski saaksid omavahel seguneda ja harjuda ("abielluda") ning tekiks soovitud omadustega jook. Viskimeistrid armastavad tihti rääkida sellest, mis toimub viski küpsemisel vaatides. See on jutuaine, mille puhul saab rahulikult kasutada sõnu salapärane, müsteerium, mõistatuslik jms.
Näiteks äädikhappebakterid. Nende elute- le tulemus meeldib, sest terav söövitav happesus asendub maheda ja ümara gevus muudaks etanooli äädikaks. maitsega, mis petlikult viitab isuäratavatele piimatoodetele. Või hapukur- Kuigi korralikult laagerdatuna on ka see igati väärtuslik toiduaine ni- gile, kui marjadest lisandub mustsõstralehe ja mega palsamäädikas, mille pudeli eest küsitakse veiniga võrdväärset hin- vaatidest tammearoome. da, oleks veinipudeli avamisel päris kohutav avastada sealt äädikamaitse- list vedelikku. Munavalge veinis Veinivalmistamise viimaseks sammuks on tema puhastamine üleliigsest
geetikum promedool. Püridiintuum sisaldub veel C O O- tuberkuloosivastastes isonikotiinhappe (joon. 50) de- rivaatides nagu tubasiid, ftivasiid jt. Püridiini kondensatsiooniprodukt benseeniga on kinoliin N N (alkaloid kiniini tähtsaim komponent). Kinoliini deri- Is o n ik o tiin - K in o liin vaatidest on sulfaniin kasutusel desinfitseeriva va- hape hendina, atofaani kasutatakse diureetikumina ja reu- mavastase preparaadina ning enteroseptooli soolehaiguste raviks. 38 Kuueliikmelised kahe hetero- aatomiga heterotsüklid
tagasi. Kalaleminekust ei tulnud midagi välja, sest nad olid liiga näljased, kuid nad sõid tublisti külma sinki ja heitsid siis vilusse jut t u ajama. Kuid vestlus rauges varsti ja soikus siis hoopis. Metsas valitsev pühalik vaikus ja üksindustunne hakkasid poistele mõju avaldama. Nad vajusid mõtteisse. Mingisugune ebamäärane igatsus puges nende hinge. Varsti hakkas see kuju võtma -- see oli tärkav kojuigatsus. Isegi Finn Punakäsi unistas oma majatreppidest ja tühjadest vaatidest. Kuid nad kõik häbenesid oma nõrkust ja kellelgi polnud julgust .oma mõtteid väljendada. Juba tükike aega olid poisid ebateadlikult kuulnud mingit iseäralikku müra kauguses, nagu kuuldakse mõnikord kellatiksumist, ilma et seda tähele pannakse. Kuid nüüd muutus salapärane müra selgemaks ja sundis end tähele panema. Poisid võpatasid, vaatasid üksteisele otsa ja jäid kuulama. Järgnes pikk vaikus, sügav ja segamatu. Siis kostis kaugusest sügav tume kõmin. «Mis see on
väsitate, siis sulgeme endid neljakesi keldrisse ja vaatame järele, kas kahju on toepoolest nii suur, nagu te räägite.» «Hästi, härrad, ma tunnistan, et olen eksinud,» ütles peremees, «aga iga patt leiab andeksandmist. Teie olete härrased ja mina olen vaene kõrtsmik, teil peaks minust kahju olema.» «Ah, kui sa nii räägid, lõhkeb mu süda ja pisarad voolavad mul silmist nagu vein jooksis sinu vaatidest. Me ei ole nii jubedad kuradid, nagu paistab. Tule siia ja räägime natuke.» Peremees lähenes murelikult. «Tule siia, ütlesin ma sulle, ja ära karda,» lisas Athos. «Sel hetkel, kui ma hakkasin sulle maksma, panin ma kukru lauale.» «Jah, kõrgeausus.» «Kukrus oli kuuskümmend pistooli, kus need on?» «Kohtukantseleis hoiul, armuline härra: räägiti, et see oli valeraha.» «Lase mu kukkur endale tagasi anda ja võta need kuuskümmend pistooli.»
annaabi.ee 
