Asi sai alguse aastal 1905, kui 26 aastase teadlase sulest ilmus 30-leheküljeline artikkel "Liikuvate kehade elektrodünaamikast". Ainuüksi sealt pärinev elegantne valem E = mc2, mille järgi energia on võrdne massi ja valguse kiiruse ruudu korrutisega, on pakkunud nii õudust ja hukku (aatomi- ja tuuma- pomm) kui lootust otsingud efektiivse ja loodust säästva energiaallika loomiseks. Artikkel oli tähtsaks sammuks kvantide teooria loomisel. Tuginedes oma uuele vaatekohale valguse olemusest, õnnestus Einsteinil täielikult seletada fotoelektrilisi nähtusi. 1908. aastal omandab Einstein loengute pidamise õiguse Berni Ülikoolis. Kohe peale seda 1909. aastal alustab ta tööd teoreetilise füüsika erakorralise professorina Zürichi Ülikoolis. 1911. aastal saab temast korraline professor Praha saksakeelses ülikoolis (Karl-Ferdinand University in Prague). Aasta hiljem asub ta tagasi Zürichi Tehnikaülikooli ning nüüd alustab matemaatilise-
tundmaõppimisel. Cicero teeneks tuleb pidada ka filosoofia-alase terminoloogia loomist ladina keeles. Tunnetusteooria alal võttis Cicero omaks akadeemia skeptilised vaated, eitas teadmiste tõsikindlust ja arvas, et tuleb rahulduda ainult küsimuste tõenäoliste lahendustega. Näiteks kummutas ta teoses ,,De natura deourm" (,,Jumalate olemusest") jumalate olemasolu tõestused, mis esinesid epikuurlastel ja stoikutel, kuid ei asunud seejuures mitte ateistlikule, vaid agnostitsistlikule vaatekohale: olevat teadmata, kas jumalad on olemas või mitte, kuid riigiusund tuleb säilitada. Vastupidiselt 6 stoikutele kaitses ta tahtevabaduse printsiipi ja rühutas inimese täielikku vastutust ta tegude eest. Moraaliküsimusi käsitleb Cicero mitmes teoses, millest tähtsamad on ,,Tusculanae disoutationes" (,,Vestlused Tusculumis"), Cato maior de senectute" (,,Cato Vanem ehk
alati kellegi jaoks tõesed, kellegi teise jaoks väärad – ehk ratsionalismi ja relativismi vaidlus. Argumendid selles vaidluses. Formaalsete teaduskäsituste üldine analüüs. VII. 4. Seminar. Teaduse ja libateaduse eristamise katse Imre Lakatose uurimisprogrammide metodoloogias. Miks Imre Lakatosi arvates ei ole võimalik anda filosoofilist teaduslikkuse määratlust tuginedes induktivistlik-empiristlikule vaatekohale ega ka falsifikatsionismi abil. Millise teaduslikku kriteeriumi ta ise välja pakub? Kas minu teadusalas on selliseid uurimisprogramme nagu Lakatos kirjeldab? Kas pseudoteaduses ei võiks samasuguseid leiduda? Mis teeb eristuse? Kas iga taandarenev programm ikka on pseudoteaduslik? Milliseid teaduse ja pseudoteaduse vahele häävaid variante kirjeldab füüsik Peeter Saari? Kuidas tunda ära, kas tegemist on teadusega? (Lakatos, Vihalemm, Saari)
niisugusest üldse võib rääkida), vaid see, kuidas neid tajutakse, loetakse. Nende või teiste sündmuste tajumine kaalukatena olenemata sellest, kas nad on märgilise tegevuse produktid või ei tõuseb sellistes tingimustes võtmetähtsusega faktoriks: sündmusliku teksti nii- või teistsugune tõlgendamine määrab sündmuste edasise kulu." "Kultuurisemiootiline lähenemine ajaloole eeldab toetumist ajalooprotsessis osalejate endi seesmisele vaatekohale: tähenduslikuks tunnistatakse see, mis on tähenduslik nende vaatepunktist." Tzvetan Todorov (19392017) ,,Ameerika vallutamine" 1982 Uurimus Ameerika avastamisest ja vallutamisest 15.16. sajandil, rõhuga vallutusele järgnenud koloniseerimisprotsessil. Kui tavaliselt on Ameerika vallutamist käsitletud esmajoones sõjalises võtmes, siis Todorovi silmis ei ole tegemist mitte niivõrd sõjalise, kuivõrd semiootilise konfliktiga.
annaabi.ee 
