aastal alustatud stalinlike ja nõukogulike ümberkorralduste vaimus. Sõjas purustatud majandus, mis enne arvestas eelkõige Eesti huve, muudeti NSV Liidu majandusmonstrumi ripatsiks ja jäi võõrvõimu juhtida. J. Stalini surmale järgnes NSV Liidu nn. sula-aeg, mis tõi kaasa ühiskonnaelu liberaliseerumise peaaegu kõikides valdkondades. See protsess puudutas ka Eesti NSV-d. Üleliidulises plaanis muutus Eesti NSV omamoodi ,,näidisliiduvabariigiks", suure impeeriumi ,,vaateaknaks". Sõjajärgsetel aastatel likvideeriti lõplikult iseseisvusaegne haridussüsteem. Koolikorralduse aluseks võeti teistes nõukogude liiduvabariikides kasutusel oleva ühtluskooli süsteem, õppe- ja kasvatustöös hakati lähtuma nõukogude pedagoogika põhimõtetest. Põhjalikult revideeriti õppeprogramme. Eesti NSV-s kehtestati esialgu 7-klassiline ja alates 1959. a. 8-klassiline kooliharidus, mis oli kohustuslik. 1970. a. muudeti keskharidus samuti kohustuslikuks; pärast 8
allutatus üleliidulistele ministeeriumitele Moskvas. 1960. aastate teisel poolel mindi tööstuses üle uuele planeerimise ja töö stimuleerimise korrale, mis kujunes Eesti NSV jaoks siiski suhteliselt soodsaks. Kuna kohalikele võimudele anti õigus kasutada majanduse netotulusid oma äranägemise järgi ning Eestis osati tekkinud võimalusi teistest liiduvabariikidest paremini ära kasutada, hakkas Eesti NSV üha rohkem kujunema NSV Liidu majanduslikuks "vaateaknaks", mida eksponeeriti maailmale kui tõendit sotsialismi elujõulisusest. Majanduse arendamisel pöörati jätkuvalt tähelepanu suurtööstusele. Mõnel tootmisalal jõudis Eesti NSV esimeste hulka kogu maailmas. Näiteks võeti 1970. aastate keskpaiku hüdroenergiarikatse Norra ja Kanada järel sisse kolmas koht maailmas elektrienergia tootmises ühe elaniku kohta. Selle tulemuse kindlustasid 1966. ja 1973. aastal valminud hiiglaslikud Balti Soojuselektrijaam ja Eesti Elektrijaam, mis
Moskvas. 1960. aastate teisel poolel mindi tööstuses üle uuele planeerimise ja töö stimuleerimise korrale, mis kujunes Eesti NSV jaoks siiski suhteliselt soodsaks. Kuna kohalikele võimudele anti õigus kasutada majanduse netotulusid oma äranägemise järgi ning Eestis osati tekkinud võimalusi teistest liiduvabariikidest paremini ära kasutada, hakkas Eesti NSV üha rohkem kujunema NSV Liidu majanduslikuks "vaateaknaks", mida eksponeeriti maailmale kui tõendit sotsialismi elujõulisusest. Majanduse arendamisel pöörati jätkuvalt tähelepanu suurtööstusele. Mõnel tootmisalal jõudis Eesti NSV esimeste hulka kogu maailmas. Näiteks võeti 1970. aastate keskpaiku hüdroenergiarikaste Norra ja Kanada järel sisse kolmas koht maailmas elektrienergia tootmises ühe elaniku kohta. Selle tulemuse kindlustasid 1966. ja 1973. aastal valminud hiiglaslikud Balti
ministeeriumitele Moskvas. 1960. aastate teisel poolel mindi tööstuses üle uuele planeerimise ja töö stimuleerimise korrale, mis kujunes Eesti NSV jaoks siiski suhteliselt soodsaks. Kuna kohalikele võimudele anti õigus kasutada majanduse netotulusid oma äranägemise järgi ning Eestis osati tekkinud võimalusi teistest liiduvabariikidest paremini ära kasutada, hakkas Eesti NSV üha rohkem kujunema NSV Liidu majanduslikuks "vaateaknaks", mida eksponeeriti maailmale kui tõendit sotsialismi elujõulisusest. Majanduse arendamisel pöörati jätkuvalt tähelepanu suurtööstusele. Mõnel tootmisalal jõudis Eesti NSV esimeste hulka kogu maailmas. Näiteks võeti 1970. aastate keskpaiku hüdroenergiarikaste Norra ja Kanada järel sisse kolmas koht maailmas elektrienergia tootmises ühe elaniku kohta. Selle tulemuse kindlustasid 1966. ja 1973. aastal valminud hiiglaslikud Balti Soojuselektrijaam ja Eesti Elektrijaam,
annaabi.ee 
