hakkas ta neid teadlikult kasutama. Kogu oma elu jooksul pani Salvador oma segadusse ajavate tegude ja seletamatute tempudega inimesi endast rääkima. Ta oli üks esimesi kunstnikke, kes kasutas avalikkust kunstilise väljendusvormina. Näiteks 1936. aastal Londonis toimunud suure rahvusvahelise sürrealisminäituse ajal ilmus kunstnik loenguks lavale tuukriülikonnas. NEW YORGIS . tekitas Dalí sensatsiooni, olles kujundanud kaubamajale Bownit-Teller kaks vaateakent teemal öö ja päev. Kui kunstnik mõne aja pärast tuli oma tööd üle vaatama, avastas ta, et dekoratsiooni oli muudetud. Protestiks keeras ta vaateaknal kummuli veega täidetud vanni, milles istus sajandivahetusest pärit mannekeen, mille tulemusel klaas purunes. Kui kunstnik vaateaknalt katkise klaasi kaudu väljus, võttis politsei ta vahi alla. (Weyers, 2006) SURM Dali suri 23. jaanuaril 1989. aastal Figueresis oma muuseumi Galatea tornis, südamepuudulikkusse.
peagi hakkas ta neid teadlikult kasutama. Kogu oma elu jooksul pani Salvador oma segadusse ajavate tegude ja seletamatute tempudega inimesi endast rääkima. Ta oli üks esimesi kunstnikke, kes kasutas avalikkust kunstilise väljendusvormina. Näiteks 1936. aastal Londonis toimunud suure rahvusvahelise sürrealisminäituse ajal ilmus kunstnik loenguks lavale tuukriülikonnas. New Yorgis tekitas Dalí sensatsiooni, olles kujundanud kaubamajele Bownit-Teller kaks vaateakent teemal öö ja päev. Kui kunstnik mõne aja pärast tuli oma tööd üle vaatama, avastas ta, et dekoratsiooni oli muudetud. Protestiks keeras ta vaateaknal kummuli veega täidetud vanni, milles istus sajandivahetusest pärit mannekeen, mille tulemusel klaas purunes. Kui kunstnik vaateaknalt katkise klaasi kaudu väljus, võttis politsei ta vahi alla. (Weyers, 2006) 9. HILISED EKSPERIMENDID 9.1. Figueres Juba kümme aastat varem oli Dalíl plaanis kodulinna Figueresi oma muuseum rajada
Ruumikujunduse shop-in-the-shop printsiip tähendab mõttelist ja ruumilist sortimendikooslust vajadustegruppidena osakondadeks liigendamise asemel. Selline vajadustegrupi kooslus peab eriti rikkalikku sortimenti pakkuma. Oluline on ka kaubandusettevõtte vaateakna kujundus. See on tähtsaim ja tõhusaim reklaami- vahend paljudele väikestele jaekaubandusettevõtetele. Selveärides püütakse vaateaknaid miinimumini viia, et riiulipinda võita. Mõnikord kasutatakse vaateakent nn müügiaknana. Avatud vaateakent (vaade müügisaali antakse vabaks) eelistatakse igapäev nõutavate kaupade puhul, et ostja saaks juba aknast olulist informatsiooni kaupluse, tema suuruse, sortimendi, müügi- süsteemi jne üle; tekiks soov sisse astuda. Ostjate aktiivne liikumine kaupluses ja hea külastatavus võivad osu- tuda külgetõmbejõuks möödakäijatele. Kauba väljapanek on oluline eelkõige selle tõttu, et osa kaupu peavad end müüma ainult
ammenda, soovitakse rõhutada muuseumidele iseloomulike joonte paljusust. Samas on iga tüüpi muuseumidel ühine põhimissioon säilitada mälu ja harida inimesi. Muuseumid ja kultuuriveebi eesmärgid Arvestades eelpool toodut, on vaja selgitada, kuidas veebirakendus võib toetada (ja arendada) muuseumi tegevust. Enamikel juhtudest kasutatakse veebivahendit (vähemalt pika katseperioodi jooksul) informatsiooni vahendamiseks, s.o kui vaateakent, tõrjudes seega konkreetse veebirakenduse nissi ärimudelites. Kuna teadlikkus veebi võimalustest ja eelistest, mida see erialaselt (juhtidele, konservaatoritele, uurimistöö tegijatele jt) pakub, on suurenenud, on praegu veebirakenduse arendamise põhiline nõutav eeltingimus kultuuriainese kvaliteet. Vaateakent meenutavate veebisaitide asemel tuleb hakata looma tesaurusi, mis muuseumi identiteeti täies ulatuses avades vahendavad informatsiooni ja levitavad
Pime koht. Kui teistel on asjassepuutuv teave olemas, aga enesel seda pole, tekib "pime koht". See isik on ebasoodsas olukorras, kuna tal puudub teave teiste tunnetest, tajudest. Kommunikatsioon ei lähe korda, sest saatja ei saa aru teiste käitumisest, otsustest, võimalustest, kuna tal puudub teave selle kohta. Teistel on see eelis, et nad teavad oma tundeid, kuid enesel seda pole. Fassaad. Persoon omab teavet, mis teistel puudub ja siis võib enesest näidata vaid "fassaadi" või "vaateakent". Ülemus on üsna kommunikatsiooni võimalust samuti nagu abitus olukorras, kui alluv "teab", aga tema "ei tea". See väli vähendab "areeni" ja tõhusa "pime koht". Tundmatu maa, millest ei tea ise ega teised. Ala, millest pole asjakohast teavet kummalgi poolel. "Ei saa teistest aru ja teised ei saa minust aru." Kommunikatsioon ei õnnestu. Organisatsioonis tuleb seda olukorda sageli ette, kui on vaja koordineerida kommunikatsiooni kaudu erinevate alade spetsialistide tegevust.
annaabi.ee 
