viga. Paljukiidetud lavastaja Priit Pedajas oli näidendi hästi lavale toonud. Näitemängu põhieesmärgiks oli panna vaatajaskond naerma, kuid samas näidata kui raske, keeruline ja väsitav võib olla üks tavaline tööpäev. Osatäitjaks oli seekord Taavi Teplenkov, kes mängis 40 erinevat osa. Kui kuulsin, et näidendis esineb ainult üks näitleja, olin hämmingus, kuid seda vaid etenduse alguseni. See, kuidas Teplenkov suutis üksi ära rahuldada tervet saalitäis vaatajaskonda oli üllatav. Kindlasti nõudis selline tulemus palju tööd ja harjutamist, mida oli näha tegelase ilmekast kõnest ja zestidest. Kuna mina isiklikult ei tegele näitlemisega, siis oleks huvitav teada, kas näitleja harjutas liigutused ja näoilmed selgeks või tulevad need loomulikult. Pigem kaldun arvama teist varianti, kuna Teplenkovil tuli oma rolli väljamängimine väga loomulikult. Kõige rohkem meeldis minule tema pingevaba näitlemine
Inimesed pööningul olid Kafka töökaaslase härra Rabani ja tema sõbratari revolutsionääridest sõprade grupp, kes väitsid võitlevat maa-aluse organisatsiooni vastu, kes Lossis tegutsesid ning salaja linna oma kontrolli all hoidsid. Kafkas tekitas vastikust selle grupi meetodid ja ideed ehk siis pommide kasutamine ja vaenlaste õhku laskmised, mistõttu ta ka koostööst keeldus. 8. Missuguseid paralleele leidsid filmi ja sinu poolt loetud Kafka teose vahel? Vaatajaskonda peegeldav perspektiiv ehk nii raamatu kui filmi peategelane jääb pigem taustale ja lihtsalt reageerib enda ümber toimuvale nagu seda tihti juhtus Kafka teoses “Protsess”, kus peategelast Joseph K võis kohati avastada jälgimas oma protsessi kaugelt selle asemel, et aktiivselt selle arengus kaasa lüüa või selle peale üldse pikemalt mõtlema hakata. 9. Tõlgenda filmi lõppu, kus Kafka nõustub: “Jah, ma pean nõustuma, see on enesetapp.”
rääkida? Suurfirmade toodangu kõrval ei tundu olevat palju ruumi. d. Valikute kultuur ja koht ekraanil Kui noortekultuuri mõisteti ajalooliselt kui näitavaid (spectacular), kuid tänapäeva noored ei tee endast enam näitemängu, spektaaklit, ja suhestuvad maailmaga, mis ise on üks suur näitemäng (Baudrillardi mõju). Noored defineerivad kultuuri vahendajate ja kultuuri vaatajaskonda. Nooruslikkust märgibki teatud käitumine vaatajaskonnana, nooruslikkkus otähendabki olla vaataja. Meedia on nii oluline noorte sotsiaalses ja ideoloogilisles formatsioonis. Mikromeedia flaierid, klubinimekirjad mille abil tuuakse rahvas kokku, nisimeedia nagu muusikaajakirjanudus loob ja muudab noorteliikumisi. Vale on lähenemine, et subkultuurid ei saa alguse kuskilt mujalt, kus nad pärast üle võetakse, meedia on selle osa algusest peal
reguleeritus ise kaasa rääkida? Suurfirmade toodangu kõrval ei tundu olevat palju ruumi. d. Valikute kultuur ja koht ekraanil Kui noortekultuuri mõisteti ajalooliselt kui näitavaid (spectacular), kuid tänapäeva noored ei tee endast enam näitemängu, spektaaklit, ja suhestuvad maailmaga, mis ise on üks suur näitemäng (Baudrillardi mõju). Noored defineerivad kultuuri vahendajate ja kultuuri vaatajaskonda. Nooruslikkust märgibki teatud käitumine vaatajaskonnana, nooruslikkkus otähendabki olla vaataja. Uusmeedia. Raamat, kust ma seda lugesin anti välja 1996 - VCR oli kõva sõna. ,,Meedia on nii oluline noorte sotsiaalses ja ideoloogilisles formatsioonis. Mikromeedia flaierid, klubinimekirjad mille abil tuuakse rahvas kokku, nisimeedia nagu muusikaajakirjanudus loob ja muudab noorteliikumisi. Vale on lähenemine, et