PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM KREEKA VAASID Referaat Tallinn 2012 Referaat räägib Vana-Kreeka vaasidest, nende stiilidest, ajaloost ja tuntuimatest keraamikutest sel ajal. Eelgeomeetriline stiil: Seda stiili hakati kasutama pärast Mükeene kultuuri kokkuvarisemist 10 saj. eKr. See kujunes välja ühtse stiilina ning seda kaunistati lihtsate joontega. Selle stiili õitseag oli vahemikus 1050-900 a eKr. Geomeetriline stiil: 9 ja 8 saj. Ekr. Arenes välja geomeetriline stiil oma rikkalike ja keerukate mustritega mida iseloomustasid siksakilised jooned ja kolmnurgad. 8 saj
PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM KREEKA VAASID Referaat Tallinn 2012 Referaat räägib Vana-Kreeka vaasidest, nende stiilidest, ajaloost ja tuntuimatest keraamikutest sel ajal. Eelgeomeetriline stiil: Seda stiili hakati kasutama pärast Mükeene kultuuri kokkuvarisemist 10 saj. eKr. See kujunes välja ühtse stiilina ning seda kaunistati lihtsate joontega. Selle stiili õitseag oli vahemikus 1050-900 a eKr. Geomeetriline stiil: 9 ja 8 saj. Ekr. Arenes välja geomeetriline stiil oma rikkalike ja keerukate mustritega mida iseloomustasid siksakilised jooned ja kolmnurgad. 8 saj
Tsükkel hävis 1944 a. pommirünnakus. Tänapäevaks on tervest tsüklist säilinud vaid kaks tervikut ja mõningad killud, mis on restaureeritud 2006 a. Mustvalgete fotode järgi on saadud aga kokku kujutletav pilt tervest tsüklist. 8. caesari võitu sümboliseeriv 9 pildiga pildiseeria valmis aastavahemikus 1484 -1492. Nad kujutavad võidukat sõjaväeparaadi Julius Caesari auks pärast Gallia sõda. Seal kujutatakse rongkäiku, kus oli kõike kullatud vaasidest, kuni sõjasaagini.See oli Mantegna aja suurim kunstiline saavutus. Pildid olid kõige täiuslikumad kujutlused rooma võitudest ja kui kõik need 9 kokku panna, oli maal väljaspool Itaaliat maailma suurim. Kokku katavad nad rohkem kui 70 meetrit ruudus. See on värvitud tempera värvidega, kasutades munakollast ja liimi, et siduda pigmenti.
Punakale pinnale sai maalida üksikasju. Sai kujutada keerukamaid liigutusi, ilmekaid kehade pöördeid ja nii muutus kogu kujutis ruumilisemaks ja looduslähedasemaks. Pildil: See mustafiguuriline amfora oli preemiaks Panathinaiko mängudel Ateenas ja on kaunistatud Ateenat esindava sõdalase, jumalanna ja patrooniga. Alates 566 eKr toimusid mängud iga nelja aasta järelt Panathenaia auks. Vaasid nagu see tavaliselt sisaldavad oliivipuu õli pühendusega jumalannale. Nagu enamikel neist vaasidest Ateena seisab kahe dooria samba vahel, mida kroonivad kuked, mis võivad viidata tema isa Zeusile. Nagu mütoloogia jutustab sündis ta täielikult relvastatuna Zeusi laubale. Saades tema lemmik lapseks ning usaldatud talle egiid ja piksenool. Tema kilp on kaunistatud Gorgoni peaga, antud talle Perseuse poolt, millel on võime muuta kõik, kes seda vaatavad kiviks. Traditsiooniliselt kujutatakse Ateenat ühel küljel ja tagaküljel sündmust, mille eest vaas anti.
ning laed olid puidust. Sambad Kreetal olid puust ning nende peamised värvid olid must, punane ja kollane. Märkamisväärseim loss on Knossose loss, mis koosneb sadadest suure paraadõue ümber koondatud ruumidest. Ka selle lossi puhul esinesid sambad, mis olid värvitud mustaks, kollaseks ja punaseks. 1. Knossose lossi interjöör 2. Knossose loss Kujutav kunst Egeuse kujutav kunst koosnes peamiselt skulptuuridest, kuldmaskidest, seinamaalidest ja vaasidest. Skulptuurid oli tüüpiliselt marmorist, suuruselt väikesed ning liigsete detailideta. Erandiks olid jumalannade kujud, mis olid terrakotast ning sisaldasid palju detaile. Kõik seinamaalid olid freskod ning illustreerisid inimesi, loomi ning abstraktseid ornamente. Peamised värvid olid valge, sinine ja punakas pruun. Illustratsioonid seinamaalides ning keraamikal oli loomulikud ning hetkelised. Kuldmaskid kujutasid nii inimesi kui ka loomi. Emotsioonid varieerusid. 3. Lüüramangija 4
tähendas tõelist murrangut. Maalikunstis tehti suurim kõigist uuendustest avastati rakurss. Tähtis hetk kunstiajaloos oli see, kui arvatavasti veidi enne aastat 500 eKr leidsid kunstnikud esmakordselt kogu ajaloo jooksul endas julgust kujutada jalalaba eestvaates. Kõigis nendes tuhandetes egiptlaste ja assüürlaste meieni säilinud taiestes polnud seda kunagi tehtud.Monumentaalmaalist ei ole säilinud midagi: ainult vaasidest võib saada ettekujutuse tolleaegsest monumentaalmaalist. Vaaside valmistamine ei hõlma üksnes vaase meie aja mõistes, vaid ka joogiriistu ja kööginõusid. Vastavalt otstarbele olid vaaside vormid väga erinevad. Ainulaadne on nende võrratu ülesehitus ja tore profileering. Nendel leiduvad maalid ei ole üksnes tähtsad kunstiteostena, vaid need on ka rikkalikuks allikaks kreeka elu, mütoloogia ja usundi tundmaõppimisel.Juba umbes a
8.saj eKr lõpul inimeste ja loomade skemaatilised kujutised 7.saj eKr paljufiguurilised piltjutustused(mütoloogilised ja ajaloo) 6.saj eKr mustafiguuriline inimkeha realistlikud 6.saj eKr lõpul punafiguuriline keerukamad liigutused, looduslähedased 5.saj eKr lisandus valge värv, igapäevased olustikuteemad Mida teame nendest maaliliikidest vanakreeka kunstis? Neid pole eriti säilinud. Miks räägime maalikunsti peatükis keraamilistest vaasidest? Vaasidele oli maalitud palju steene ja vaasid on paremini säilinud kui seinaja tahvelmaalid. Millistest sajanditest pärinevad vanimad teada olevad vanakreeka keraamilised vaasid? Kuidas nad olid kaunistatud? 8.saj; geomeetrilised ornamendid Millest on tuletatud sõna "keraamika"? Ateena pottseppade linnajao Kerameikose linnast. Millise arengu tegi vanakreeka vaasimaalis läbi elusolendite kujutamine? 8.saj
Laki retsepti hoidsid kreeklased saladuses, seda pole ka meie ajal suudetud uuesti luua. Mõnikord kasutati ka valget värvi, eriti naisfiguuride või heledate rõivaste maalimisel. Detailid kraabiti laki sisse. Maalide süzee võeti mütoloogiast või kreeklaste igapäevaelust. Mustafiguurilistel vaasidel etendab tähtsat osa figuuride ja esemete siluett, ruumi ja keerulisi rakursse selles stiilis edasi ei antud. Kujutised olid pinnalised, tinglikud ja tardunud. Mustafiguurilistest vaasidest kuulub Peterburi Ermitaazi kollektsiooni VI saj lõpul e.m.a. valmistatud hüdria, millele on maalitud Trooja sõja stseen Achilleus seob Hektori surnukeha jalgupidi rihmaga oma kaariku taha. VI sajandi lõpul ja V sajandi algul e.m.a. asendus mustafiguuriline vaasimaali stiil punasefiguurilisega. Punasefiguuriline stiil on otsekui mustafiguurilise negatiiv. Foon värviti lakiga mustaks, figuurid jäid savi loomulikku tooni, s.o. punakaiks, detailid maaliti peale peene pintsliga.
tõelist murrangut. Maalikunstis tehti suurim kõigist uuendustest avastati rakurss. Tähtis hetk kunstiajaloos oli see, kui arvatavasti veidi enne aastat 500 eKr leidsid kunstnikud esmakordselt kogu ajaloo jooksul endas julgust kujutada jalalaba eestvaates. Kõigis nendes tuhandetes egiptlaste ja assüürlaste meieni säilinud taiestes polnud seda kunagi tehtud. Monumentaalmaalist ei ole säilinud midagi: ainult vaasidest võib saada ettekujutuse tolleaegsest monumentaalmaalist. Vaaside valmistamine ei hõlma üksnes vaase meie aja mõistes, vaid ka joogiriistu ja kööginõusid. Vastavalt otstarbele olid vaaside vormid väga erinevad. Ainulaadne on nende võrratu ülesehitus ja tore profileering. Nendel leiduvad maalid ei ole üksnes tähtsad kunstiteostena, vaid need on ka rikkalikuks allikaks kreeka elu, mütoloogia ja usundi tundmaõppimisel. Vaasid olid varasematel aegadel geomeetriliste ornamentidega
annaabi.ee 
