üldse. Oli korraldatud läbiotsimine, kuid muidugi ei leitud midagi. Neljandal päeval pärast tapmist tulid politseinikud jälle maja läbi otsima. Ma ei tundnud mingit muret. Kui politseinikud hakkasid juba lahkuma rääkisin neile, et see maja on väga hästi ehitatud ja koputasin enda käes oleva kepiga vastu müüri seda osa, mille taga seisis mu armastatud naise surnukena. Vaevalt jõudis löökide kaja vaibuda, kui hauakambrist kostus karjatus. Minestades vaarusin vastasseina äärde. Politseinikud lammutasid müüri. Nende ees seisis püsti laip, mis oli juba suuresti ära kõdunenud ja tardunud verega koos. Laiba pea peal istus jälk elajas, kelle tõttu ma oma naise olin tapnud ja kes oli mu timuka kätte andnud. Olin tolle peletise koos oma naisega hauda müürinud.
puhata ja ettevalmistuda. Pimeduses ärkasin ma, kui Krrrr väljas klähvima kukkus, haarasin oma kõrvalt oda ja tormasin välja. Koheselt tormas minupoole suur must kogu, mis minuni jõudes mu pikali paiskas. Tundsin rinnas teravat valu ning olin kaetud punase veega. Ajasin end püsti ja viskasin musta kogu odaga, kes tabamuse saades hirmsasti möirgama pistis ja kiiresti külast minema liikus. Seejärel ma vaarusin ja kukkusin maha, kuulsin veel mingeid hääli, kuid need jäid järjest vaiksemaks, kuni sootuks kadusid. Mul lõppes viimne jõud......... .
ajaks jõudu koguda, puhata ja ettevalmistuda. Pimeduses ärkasin ma, kui Krrr väljas klähvima kukkus, haarasin oma kõrvalt oda ja tormasin välja. Koheselt tormas minupoole suur must kogu, mis minuni jõudes mu pikali paiskas. Tundsin rinnas teravat valu ning olin kaetud punase veega. Ajasin end püsti ja viskasin musta kogu odaga, kes tabamuse saades hirmsasti möirgama pistis ja kiiresti külast minema liikus. Seejärel ma vaarusin ja kukkusin maha, kuulsin veel mingeid hääli, kuid need jäid järjest vaiksemaks, kuni sootuks kadusid. Mul lõppes viimne jõud ja ma heitsin taas magama.
Vaevalt jõudis mu löökide kaja vaibuda, kui sellele vastas hääl hauakambrist! – karjatus, algul summutatud ja katkendlik, nagu lapse nuuksumine, millest aga paisudes sai üksainus pikk ja pidev kriiskamine, anomaalne ja ebainimlik ulgumine, pooleldi hirmunud, pooleldi võidurõõmus karjatus, mis võinuks kerkida üksnes põrgust, ühiselt piinades vaevlevate neetute ja needuse üle juubeldavate deemonite kõrist. Pole mõtet rääkida minu enda tunnetest. Minestades vaarusin vastasseina äärde. Hetkeks jäid mehed trepil tohutust hirmust ja õudusest liikumatult seisma. Järgmisel silmapilgul oli tosin tugevat kätt müüri kallal. See langes tervena. Laip, juba suuresti kõdunenud ja tardunud verega koos, seisis vaatajate silme ees püsti. Tema pea peal, punane suu pärani ja ainus silm kiiskamas, istus jälk elajas, kes mind salakavalalt oli ahvatlenud tapma ja kelle reetlik hääl mu timuka kätte oli andnud. Olin tolle peletise hauda sisse müürinud!