tema õepoeg Cuchul(a)inn, kelle isa oli ühe pärimuse järgi valgusejumal Lug. Tegelaseks Finn laulik Ossiani isa, kes oli vapper sõjamees, laulik ja prohvet. Islandi eepika. Islandi vanade eepiliste laulude kogumik on ,,Vanem Edda"millel pole kindlat süzeed, vaid koondab laule, mis pärinesid eri aegadest ja vahel räägivad üksteisele vastu. Mütoloogilised laulud räägivad maailma tekkimisest. Vanimad jumalad hiiud on sõjajalal teiste jumalate aasidega, kellel on omakorda tüli vaanidega; räägitakse kääbustest-seppadest alfidest ja saatuse valdjataridest nornidest jt. Manala on Valhalla, kus on jumalikud neitsid valküürid. Teos peegeldab kõigi muinasgermaani rahvaste kujutlusi maailmast, uskumusi ja legende, mis ulatuvad tagasi eKr aega. Anglosaksi eepika Anglosaksi eeposes kangelane võitleb lohedega. Tapab Grendeli, kelle eest tuleb kätte maksma tema ema, tapab sellegi. Lohed võiksid olla looduse salapära sümboliks, kui poeem ei rõhutaks nende kurjust
Fárbauti ja Laufey poeg, Odini kasuvend. Teda kirjeldatakse "kõigi pettuste plaanijana". Ta segunes vabalt jumalatega pikka aega, isegi sai Odini verevennaks. Urdr, Verdandi ja Sklud 3 saatusejumalannat. Urdri kaevu juures maailmapuu Yggdrasilli ühe juure all kolmest pidasid jumalad oma igapäevaseid koosolekuid. Miimir arukas jumal, kelle aasid saatsid teise jumalate haru vaanidega vaherahu sõlmima, kui need kaks jumalate suguharu olid võitlemisest väsinud. Vaanid aga raiusid Miimiril pea maha ja saatsid tagasi aasidele. Odin kastis pead ravimtaimedega, et see kunagi mädanema ei läheks, ja lausus selle kohal loitsu, et taastada Miimiri kõnevõime. Hiljem pandi Miimiri pea valvama Yggdrasilli juure all asuvat võlukaevu (Miimiri kaev) ja Odin loovutas ühe oma silma, et tarkusekaevust juua ning omandada
Odini kasuvend. Teda kirjeldatakse "kõigi pettuste plaanijana". Ta segunes vabalt jumalatega pikka aega, isegi sai Odini verevennaks. Urdr, Verdandi ja Sklud – 3 saatusejumalannat. Urdri kaevu juures maailmapuu Yggdrasilli ühe juure all kolmest pidasid jumalad oma igapäevaseid koosolekuid. Miimir – arukas jumal, kelle aasid saatsid teise jumalate haru vaanidega vaherahu sõlmima, kui need kaks jumalate suguharu olid võitlemisest väsinud. Vaanid aga raiusid Miimiril pea maha ja saatsid tagasi aasidele. Odin kastis pead ravimtaimedega, et see kunagi mädanema ei läheks, ja lausus selle kohal loitsu, et taastada Miimiri kõnevõime. Hiljem pandi Miimiri pea valvama Yggdrasilli juure all asuvat võlukaevu (Miimiri kaev) ja Odin loovutas ühe oma silma, et tarkusekaevust juua ning omandada „mitmed tõed, mida
tähtsamad liikmed. Vaanid seondusid esmajoones põllunduse ja sigivusega. Esimene sõda maailmas oli aaside ja vaanide vahel, mille põhjuseks oli mingisugune lahkheli hiiutar Gullveigiga(Kullaarmastus). Aasid püüdsid teda kolm korda surnuks torgata ja põletada kuid hiiutar päses alati eluga. Vaanid tõusid tema kaitsele. Vaenuseis lõppes vaherahuleppega, mille kinnituseks vahetati pantvange. Wjord, Frej ja Freja läksid elama aaside juurde, Homer ja tark Mimer ühinesid vaanidega. 4.Ohvriandide jumal Odin Balderi ja mõne meelest ka Thori isa kutsuti kõikide isaks. Kui Thoril oli vasar, siis Odin kandis kaasas oda Gungeri, mille olid kääbused valmistanud nii, et see tabas igakord eksimatult märki. Talle kuulus ka uhkeim hobune- kaheksa jalaga Sleipner, keda saatsid rongad Hugin (Mõte) ja Munin(Mälu) , kes olid luurel ja kandsid Odinile kõik uudised ette. Tegelikult ei jätnud peaaegu midagi
Islandi eepika Kenning - vanaskandinaavia luule tähtsaim kujund, nimisõna asendamine väh 2sõnalise ümberütleva ühendiga. Islandi vanade eepiliste laulude kogumik on ,,Vanem Edda"(XI-XII saj, käsikiri XIII), millel pole kindlat süzeed, vaid koondab laule, mis pärinesid eri aegadest ja vahel räägivad üksteisele vastu. Mütoloogilised laulud räägivad maailma tekkimisest. Vanimad jumalad hiiud on sõjajalal teiste jumalate aasidega, kellel on omakorda tyli vaanidega; räägitakse kääbustest- seppadest alfidest ja saatuse valdjataridest nornidest jt. Manala on Valhalla, kus jumalikud neitsid valküürid. Teos peegeldab kõigi muinasgermaani rahvaste kujutlusi maailmast, uskumusi ja legende, mis ulatuvad tagasi eKr aega. Gemaani müüdid tunduvad tänapäeval julmad ja toored jumalate vahel on tavaline on surmavaen ja kättemaks, milles pole 1