Algas ka võimuvahetus loomariigis - roomajad tõrjuti kõrvale. Roomajate kunagisi hiilgeaegu meenutavad vaid sisalikud, maod, kilpkonnad ja krokodillid. Nüüd said tähtsamaks rühmaks imetajad. Kõige algelisemad imetajad olid putuktoidulised, tähtsaimad aga kabjalised, sõralised, londilised ja kiskjad. Kõige erilisemad selle perioodi mere elusorganismidest olid vaalad, kes arenesid lihasöövatest maismaaimetajatest ja muutusid suurteks merekiskjateks. Vaaladega ühinesid hiiglasuured haid. Paleogeeni ajastu teises pooles toimus nii maismaaliste kui ka mereliste organismide massiline väljasuremine. See katastroof ei olnud aga nii tõsine kui näiteks Kriidi ajastu lõpus. Uusaegkond (2) Neogeeni ajastu algas umbes 27 miljonit aastat tagasi ja kestis ligikaudu 25 miljonit aastat. Neogeeni lõpul halvenes kliima, mille tagajärjeks oli ulatuslik mandrijäätumine.
3 MERESÕIDUKITE POOLT TEKITATUD HELI JA KOKKUPÕRKED Üldiselt mereloomad väldivad kokkupuuteid liikuvate meresõidukitega, kuid see pole alati nii. Näiteks pringlid ja delfiinid otsivad tihti just liikuvaid paate või laevu ning liiguvad nende laines kaasa. (UK Marine) Seetõttu on mitmed delfiini- ja vaalaliigid ohustatud laevadega kokkupõrgetest. Enamik juhtumitest on kirjeldatud suurte vaaladega kokkupõrgetest, kuid alla võivad jääda ka väiksemad isendid. Suurte merelaevade kokkupõrked väiksemate isenditega vaikitakse kas enamasti maha või siis ei märgatagi neid. Loomad võivad saada viga või sootuks hukkuda, ka meresõidukid võivad kokkupõrkel viga saada. On teada raskeid kui ka eluohtlikke vigastusi reisijatel, mis on tekkinud tiiburparvlaeval, vaalajälgimislaeval või väikelaeval ning mis on põhjustatud kokkupõrkest mereloomaga. (International Whaling Commission)
Suur osa lubi nannoplanktonist kadus Kriidi ajastu lõpus, mitmekesistus aga uuesti Paleogeenis. Ränivetikad (diatomeed) ja dinoflagelaadid levisid ookeanides kogu Kainosoikumi jooksul, just nagu ka Kriidi ajastulgi. Mitmed eluvormid Paleogeeni meres sarnanesid eellastele Hilis-Kriidist, kuid oli ka täiesti uusi vorme. Kõige erilisemad selle perioodi mere elusorganismidest olid vaalad, kes arenesid Eotseeni jooksul lihasöövatest maismaaimetajatest ja muutusid suurteks merekiskjateks. Vaaladega ühinesid hiiglasuured haid, kes asendasid Mesosoikumi meredes elanud roomajatest "merekoletisi". Mereline ökosüsteem arenes Paleogeeni vältel kiiresti, sisaldades täiesti uusi eluvorme ookeanide äärtel. Meresiilikud, liivadollarid, kes olid suutelised elama liivastel mererandadel, arenesid kiiresti oma küpsisekujulistest esivanematest. Liivastele randadele tungisid ka uut sorti karbid. Mõlemad uued grupid asustasid randa edukalt, kuna nad suutsid kiiresti
võimalikud geneetilised katsed; lisaks on embrüonaalset arengut kerge jälgida, sest ambrüod läbipaistvad ja palju marja Hiir, Rott Mudelorganisme kasutatakse, sest EETILISED PÕHJUSED – me ei tee katseid oma liigikaaslastega (v.a ravimikatsed vms), sest seda ei peeat ühiskonna eetiliseks. MAJANDUSLIKUD PÕHJUSED – üldiselt ei tohiks mudelorganismi kasutamine olla liiga kallis (ehk elevantide ja vaaladega ei tehat katseid) AJALOOLISED PÕHJUSED – mõni mudelorganism osutus domineerivaks nt seda esimest korda kasutava teadlase visaduse tõttu (nt S. Brenneri üleminek bakteriviirustelt molekulaargeneetika pühitõded uurimselt varbussi embrüo arengu ja käitumise geneetiliste mehanismide juurde 40-45 a tagasi) EVOLUTSIOONILISED (TEADUSMETODOLOOGILISED) PÕHJUSED – mudelorganismi
võimalikud geneetilised katsed; lisaks on embrüonaalset arengut kerge jälgida, sest ambrüod läbipaistvad ja palju marja Hiir, Rott Mudelorganisme kasutatakse, sest EETILISED PÕHJUSED me ei tee katseid oma liigikaaslastega (v.a ravimikatsed vms), sest seda ei peeat ühiskonna eetiliseks. MAJANDUSLIKUD PÕHJUSED üldiselt ei tohiks mudelorganismi kasutamine olla liiga kallis (ehk elevantide ja vaaladega ei tehat katseid) AJALOOLISED PÕHJUSED mõni mudelorganism osutus domineerivaks nt seda esimest korda kasutava teadlase visaduse tõttu (nt S. Brenneri üleminek bakteriviirustelt molekulaargeneetika pühitõded uurimselt varbussi embrüo arengu ja käitumise geneetiliste mehanismide juurde 40-45 a tagasi) EVOLUTSIOONILISED (TEADUSMETODOLOOGILISED) PÕHJUSED mudelorganismi
annaabi.ee 
