..) 5.LAHUSTUV KOHV · Lahustuv kohv on kohviekstrakti kuivatamisel saadud pulber või graanulid, mis kuumas vees kiiresti lahustuvad. · Lahustuva kohvi saamine: pritsekuivatus- vedelik pritsitakse kuuma õhu voolu pika silindrilise torni otsas. Kukkudes vedeliku piisad kuivavad, jõudes põhja peene pulbrina. Külmkuivatus- vedelik külmutatakse kuni umbes -40°C, et moodustada õhukest kihti. See murtakse väikesteks tükkideks ja allutatakse tugevale vaakumile. Vaakum alandab vedeliku keemispunkti nii edukalt, et see aurustub isegi madalal temperatuuril ning aitab säilitada kohvi maitset, jättes maha lahustava kohvi. · Enamuse lahustuvate kohvide puhul kasutatakse pritsekuivatust, külmkuivatust kasutatakse kallimate ja kõrgemakvaliteedilisemate puhul. · Kofeiinivabaks muutmine-Kuna enamus maitsekomponentidest tekiva röstimise käigus, vabastatakse kohv kofeiinist rohelise oa faasis, enne röstimist. Kolm põhilist meetodit:
Spinnkvantarv ms spinn on omaimpulsimoment, millel võib olla ainult kaks väärtust: + ½ ja - ½. 56. Antiosake. Elektroni antiosake Antiosake on täpselt samasuguste omadustega, nagu osake, ainult et tema laeng on täpselt vastupidine. Näiteks prootoni antiosake on antiprooton, neutroni antiosake on antineutron ning elektroni antiosake on positron ja ta on vastaslaenguga. Vooton on oma antiosakesega aga täiesti identne. 57. Paari teke ja annihilatsioon Kui vaakumile anda piisavalt energiat, siis tekib osake ja tema antiosake. Kui osake oma antiosakesega aga kokku põrkab, siis vabaneb gamma kvant energiana ning osake ja antiosake annihileeruvad. 58. Kvargid Kvargid on subatomaarsed osakesed, milles koosnevad prootonid ja neutronid ning paljud teised osakesed. Kvarkide perekondi on kokku kolm, neil on murrulised laengud: Kvark Laeng
Rõhu mõõtmiseks kasutatakse nii absoluutse kui ka suhtelise skaalaga mõõteriistu. Vabas looduses näitab absoluutskaalaga manomeeter u 100 kPa (1 bar) ja suhtelise skaalaga manomeeter u 0 kPa (0 bar). Õhurõhust väiksema rõhu mõõtmisel näitab suhtelise skaalaga manomeeter negatiivset tulemust. Kliimaseadmete hooldusel kasutatakse üldjuhul suhtelise skaalaga manomeetreid. Kliimaseadmete testiseadmed näitavad hõrenduse tekitamise ajal --1 bar, mis on õige lähedal absoluutsele vaakumile. Kõrvalolevas tabelis on eri rõhuühikute võrdlus ja teisendamistegurid. Tabelisse on enamlevinud ühikute (Pa) ja (bar) kõrvale lisatud ka meil harva kasutatavad rõhuühikud jõunaela ruuttolli kohta (psi) ja tolli elavhõbedasammast (in.Hg). 9 1.11 Temperatuur Temperatuur iseloomustab molekulide liikumise intensiivsust ehk keskmist kineetilist energiat. Näiteks vee temperatuur näitab meile veemolekulide liikumisenergiat
Rõhu mõõtmiseks kasutatakse nii absoluutse kui ka suhtelise skaalaga mõõteriistu. Vabas looduses näitab absoluutskaalaga manomeeter u 100 kPa (1 bar) ja suhtelise skaalaga manomeeter u 0 kPa (0 bar). Õhurõhust väiksema rõhu mõõtmisel näitab suhtelise skaalaga manomeeter negatiivset tulemust. Kliimaseadmete hooldusel kasutatakse üldjuhul suhtelise skaalaga manomeetreid. Kliimaseadmete testiseadmed näitavad hõrenduse tekitamise ajal --1 bar, mis on õige lähedal absoluutsele vaakumile. Kõrvalolevas tabelis on eri rõhuühikute võrdlus ja teisendamistegurid. Tabelisse on enamlevinud ühikute (Pa) ja (bar) kõrvale lisatud ka meil harva kasutatavad rõhuühikud jõunaela ruuttolli kohta (psi) ja tolli elavhõbedasammast (in.Hg). 1.11 Temperatuur Temperatuur iseloomustab molekulide liikumise intensiivsust ehk keskmist kineetilist energiat. Näiteks vee temperatuur näitab meile veemolekulide liikumisenergiat. Juhul kui molekulid liiguvad aeglaselt, on nende
Üldlevinud on näiteks lehma kehatemperatuuri mõõtmine kollektorist läbi voolava piima temperatuuri kaudu. Oluliseks udara tervisliku seisundi näitajaks on piima elektrijuhtivus, mida samuti määratakse kollektorisse monteeritud andurite abil Lüpsivaakum ja lüpsikiirus Kuna vaakumi pulsatsioon ja muud lüpsiga seotud parameetrid on äärmiselt olulised lüpsi, piima kvaliteedi ja looma tervise seisukohalt, on paljudes riikides lüpsiseadmetele ja vaakumile kehtestatud kindlad nõuded. Näiteks normaalsel lüpsikiirusel (piima väljutus 3 l/min, õhusisestus 6 l/min) peaks lüpsivaakumi suuruseks Põhjamaades kehtivate normide kohaselt olema 3640 kPa. Kui lüpsivaakum ei ületa 3640 kPa, on ka lehmade haigestumus udarapõletikku märgatavalt väiksem. Lühiajaliselt 40 kPa ületav lüpsivaakum udarat veel ei kahjusta, kuid sellest püsivalt suurem väärtus võib seda teha. Mingil juhul ei tohiks lüpsivaakum ületada 50 kPa.
annaabi.ee 
