Läbi oli viidud loomulik vaatlus. Vaatluse objektiks oli ühiselamu nullkorrus, kust algab trepp kõrgematele korrustele pääsemiseks ning 2 lifti. Vaatluse eesmärgiks oli jälgida ühiselamusse sisenevaid inimesi ning vaadata, kui paljud kasutavad enda korrusele pääsemiseks lifti ning kui paljud otsustavad jala minna. Vaatlus toimus kahel päeval, milleks olid valitud just nädala keskel olevad tööpäevad teisipäev (26.03) ja kolmapäev (27.03). Vaadeldavateks kellaaegadeks olid valitud mõlemal päeval lõunane aeg 14.00 ning õhtune 18.00. Kõik neli vaatlust kestsid 45 minutit. Esimesel vaatlusepäeval, ehk teisipäeval, ajavahemikus 14.00-14.45 sisenes ühiselamusse 25 inimest, neist 16 neidu ning 9 noormeest. 16-nest neiust 12 kasutasid lifti ning ülejäänud 4 otsustasid treppide kasuks. 9-st noormehest aga 7 kasutasid treppe ning 2 läksid liftiga.
tõsta argiteadmised usaldusväärsemale ja abstraktsemale tasandile. Nii võimaldab kirjeldav uurimus ühelt poolt selgitada sõnade või arvude abil nähtuse levikut ja varieeruvust, teiselt poolt aga rääkida asjast sõnadega, mis omakorda aitab näha asja olulisi külgi. (Sirje Virkus, 2010) Uurimisküsimus(ed) on sisuliselt uurimuse eesmärgi või uurimisprobleemi sõnastamine küsimuse vormis, s.t uurimisküsimused on sisuliselt empiiriliselt vaadeldavateks aspektideks tükeldatud uurimisprobleem. Iga uurimisprojekt peab omama vähemalt üht peamist uurimisküsimust, mis võib seejärel olla jagatud väiksemateks uurimisküsimusteks. Uurimisküsimused on kontseptuaalsed uurimust suunavad küsimused (uurimisprobleemi atribuudid), mis selgitavad, mida uurida kavatsetakse ning millele loodetakse vastata uurimuse lõppedes. (Sirje Virkus, 2010) 2. Mis on valim? Kirjelda valimi moodustamise tehnikaid? Milline valim on esinduslik?
* Meioos toimub mitoosiga analoogselt, aga kahes etapis. * Meioos ja mitoos on haploidsed. (Meioosis kaks korda vähenenud kromosoomistikku nimetatakse haploidseks) * Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ning eoste moodustumusega * Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust 4 haploidset tütarrakku Meioosi faasid: 1) Profaas tuumamembraanid lagundatakse ja tuumakesed kaovad. Kromosoomid keerduvad kokku ja muutuvad mikroskoobiga vaadeldavateks. Smal ajal tsentrioolide paarid eralduvad teineteisest ja liiguvad vastassuunas. Nende vahel moodustuvad kääviniidid. Homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Sellist nähtust nimetatakse kromosoomide ristsiirdeks, millega kaasneb geenivahetus, mis on üheks päriliku muutlikuse allikaks. (Võrreldes mitoosi esimese faasiga vältab meioosi esimese jagunemise profaas
Pöördliikumise dünaamika põhivõrrand: Mz=Iz· Moment on inertsmomendi(Iz) ja nurkkiirenduse() korrutis. Pöörleva keha energia: Wk=I·2/2. 4 Külgliikumisel otsustab liikumise mass, pöördliikumisel otsustab liikumise jõumoment(inertsmoment) 1.2.7. Pöörleva keha kineetiline energia: Ümber fikseeritud telje OO' pöörleva keha Wk arvutamiseks tuleb keha jälle jagada punktmassidena vaadeldavateks väikesteks osadeks ja liita nende punktmasside kineetilised energiad. Tulemusena 1 2 saame: Wk = I O , kus IO on keha inertsimoment telje OO' 2 suhtes ja on keha pöörlemise nurkkiirus. Pöördkeha veeremisel 1 2 1 2 saame Königi teoreemi abil: Wk = I C C + mvC . Siin indeks C 2 2
7 relatsioonides peab olema ühepalju atribuute, kusjuures erinevate relatsioonide vastavatel/ühendatavatel atribuutidel peab olema sama domeen. Ühilduvate relatsioonide saamiseks võib kasutada projektsiooni operatsiooni. Otsekorrutis ehk Cartesiuse ristkorrutis - Hulkade X ja Y otsekorrutiseks nimetatakse hulka X x Y, mis koosneb kõikvõimalikest paaridest (x; y), kus xX ja yY. Relatsioonialgebras on vaadeldavateks hulkadeks relatsioonid, mis koosnevad hulgast kirjetest. Otsekorrutis annab tulemuseks relatsiooni, kus iga relatsiooni R kirje on ühendatud iga relatsiooni S kirjega. Sageli võib korrutise tulemuseks olla väga suur andmehulk. Kui relatsioonil R on I kirjet ja N atribuuti ja relatsioonil S on J kirjet ja M atribuuti, siis korrutise tulemusena saadav relatsioon sisaldab (I*J) kirjet ja (N+M) atribuuti. Kui relatsioonides on
tuvastamisest. Ta kirjeldab ning piiritleb neid samal viisil kui mineraloog oma kivimiproove või botaanik oma taimi. Ta on teadlik, et väljaspool teadaolevaid fakte ei või ta teada midagi, parimal juhul võib üksnes unistada; ja ta peab väärituks segada ära unistust ning teadmist." (JUNG 1977: 303) Taoline empiiriline lähenemisviis on Jungi puhul iseloomulik. Ta analüüsib kõiki vaadeldavaid fenomene hoolika kannatlikkusega. Samas jääb muidugi alati küsimus, mis sunnib teda vaadeldavateks fenomenideks valima just neid konkreetseid asju nagu näiteks alkeemia, aatomifüüsika või kristliku dogmaatika küsimused. Nii tekibki Jungil teatud kahesus - psühholoogi ning nõustajana on ta sunnitud tegelema ka teoloogiliste küsimustega, kuivõrd need on vahel väga olulised tema klientide ja patsientide jaoks ning vahel isegi vaimse tervise seisukohalt määravad. Siiski ei ole ju tegemist loodusteadusliku temaatikaga ning tehes järeldusi mitte dogmaatilise traditsiooni, vaid nii
annaabi.ee 
