objektiivi. Objektiiv tekitab esemest tõelise suurendatud kujutise Tõelise suurendatud kujutise saamiseks pannakse ese objektiivi fookuse ja 2f vahel asuvasse punkti SILM. PRILLID. http://www.abiks.pri.ee Silma optilist süsteemi tervikuna võib vaadata muutuva fookuskaugusega ja muutumatu sügavusega (läätse kaugus ekraanist) koondava läätsena. Ekraaniks, millel tekib vaadatava eseme tõeline ümberpööratud kujutis, on võrkkest. Silma langeva valguse poolt põhjustatud närvilõpmete ärritus tekitab nägemisaistingu. Normaalse silma puhul tekib väga kaugel asuvate esemete kujutis võrkkestal silmaläätse lihaste vähimagi pingeta. Kui ese läheneb surustakse silmalääts kokku ja silmafookuskaugus väheneb sedavõrd, et kujutise tasand ühtib uuesti võrkkestaga. Eseme kaugust silmast, mille korral on eseme
Süžee – sündmused tekstis esitatud järjekorras Faabula – sündmused ajalis-põhjalikus järjekorras Lugu – sündmused mida jutustatakse Analüütiline draama – sündmused tagurpidi, nt Oidipuses, sündmused toimusid ära ja siis lahendati Järgnevuse printsiip – segipaisatud sündmustik raskemini jälgitav laval kui tekstis Kontsentratsiooni printsiip – ajamaht piiratud, sündmused hoolega valitud Lavatehnilised võimalused ja ajastu moraalinormid – määravad vaadatava nt vägivald jääb enamasti lava taha Konflikt: Kollisioon – e kokkupõrge on konflikti eelaste Konflikt – vastandlike tegelaste võitlus Intriig – sündmustiku areng, mis põhineb vastandlike tegelaste tegevusel Tegevus – situatsiooni muutumine Tegevuse tüübid: Väline tegevus – tegelastevaheline sündmustik, välise olukorra muutumine Sisetegevus – tegelase mõtete ja emotsioonide muutumine Kompsitsioonitüübid:
3.SENSOORSED SÜSTEEMID. Meeleelundite roll käitumises, nende lihtsad toimimisprintsiibid. Meeleelundite abil on võimalik saada informatsiooni väliskeskkonnast. Aju loob meile pildi/heli närviimpulsside voo baasil. Need närviimpulsid ei varieeru ei oma tugevuse ega kuju poolest, vaid on binaarsed signaalid. Erinevad retseptorrakud erutuvad ainult mingite konkreetsete värvus- või helitoonide puhul. See, millist konkreetset silma närvikiudu (retseptorrakku) impulsid läbivad, kajastab vaadatava objekti suunda ja (mõnikord) värvust; impulsside sagedus kajastab aga objekti heledust. Analoogselt: see, millist konkreetset kõrva närvikiudu impulsid läbivad, kajastab heli tooni; impulsside sagedus aga heli tugevust. Lisaks: kahe silma olemasolu võimaldab hinnata objektide kaugust, kahe kõrva olemasolu aga heliallika suunda. Meelte tundlikkuse varieeruvus loomariigis (näiteid). Kakkudel erakordselt terav kuulmine, mis võimaldab saaki püüda kottpimedas
PHP plussid ja miinused Redaktorid Mis on veebiserver? Oma veebilehe kuvamiseks on sul vaja veebileht üles laadida veebiserverisse. Veebiserver on lihtsalt arvutitarkvara, mille ülesandeks on edastada sinna salvestatud HTML-dokumente, kasutades selleks HTTP edastusprotokolli. See tähendab, et kasutaja sisestab HTML dokumenti aadressi, näiteks metshein.com/test.html. Faili olemasolul saadetakse see kasutajale ning veebilehitseja loob sellest "vaadatava" veebilehe. Juhul kui oled kodulehele lisanud kujundusfaili, pilte või javascripti, siis lisatakse see kõik kaasa. Hetkel kõige suurema osa veebiserveri tarkvarast on endale haaranud tasuta Apache HTTP Server (61,4%), millele saab kõige lähemale Microsoft IIS (14,6%). Seda nö. tavalist veebilehte, mille sisu ei muutu, nimetatakse staatiliseks veebileheks. Kindlasti on sellel oma koht, selles keerulises maailmas, kuid tavaliselt sellega asi ei piirdu
töödeldud kire ja erineva faktuuriga ladu. 15, sajandil muutus palazzode stiil siiski peenemaks ja kergemaks. Kindlustus taandus rõõmsailmelise loosi ees. Aknad muutusid suuremaks, järjest rohkem võeti kasutusele antiikarhitektuurist laenatud detaile. Filippo Brunelleschi oli veendunud, et hea arhitektuur peab kasutama ,,õigeid" proportsioone ja numbrites väljenduvaid mooduleid, mida ta püüdis tuletada antiikarhitektuurist. Teda peetakse ka tsentraalperspektiivi leiutajaks. Vaadatava pinnaga risti olevad vaatesuunda 18 tähistavad jooned näivad koonduvat ühte punkti (nn tuumpunkti), mis asub vaataja silmade kõrgusel. Brunelleschi leidis, et sellistest sirgjoontest võib geomeetria seadusi kasutades ehitada võrgustiku, mis loob pildil ruumilise sügavuse illusiooni. Tsentraalperspektiiv näis tähistavat
click(function () { alert("Auh!"); }); });
