Armastust on kolme liiki: armastus kasu pärast, armastus naudingu pärast ja armastus, mis tugineb voorusele. Kõrge eesmärk ja voorus, mille poole inimesed püüdlevad, on õnn. Üksnes naidingust õnneks ei piisa. Õnnelik saab olla vaid see, kes järgib eesmärkide seadmisel mõistust, mitte tundeid. Ma arvan, et me kõik oleme erinevad, seega meid teevad õnnelikuks erinevad asjad. Mõnele piisab õnneks ka puhtast naudingust. Üks täiuslikumatest voorustest on õiglus. Võrdustav õiglus eeldab võrdsete osade jaotamist. Selles osas on kõik võrdsed. Kõik peaksid võrdselt saama. Kõik inimesed ei saa võrdsed olla. Väärikad inimesed on õiglasemad kui rumalad ja lihtrahvas. Elu pole õiglane, seega võib esineda ka ebavõrdsust. Vaatamata sellele, et riik tekkis hiljem kui perekond, on ta sellest tähtsam. Just riik peab tagama inimestele õnne. Sellepärast tuleb lähtuda eeskätt riiklikust huvist. Riigi eesmärgiks peaks olema kodanike õnn
1. Raamatupidamise ja rahanduse erinevused: Raamatupidamine: Mõõdav ettevõtte seisundit ja selle lähiminevikku; Standardiseeritud; Agreeritud info; Raha on raha; Raamatupidamine huvitub: Aruandlusest; Investorsuhetest; Välistest huvidest; Rahandus: Tulevikkus suunatud; Objektspetsiifiline; Segmenteeritud info; Rahandus keskendub: Kontrollile; Tulemusele; Probleemide identifiteseerimisele 2. Ettevõtte Rahanduse 7 põhipostulaati: · Firma eesmärgiks on turuväärtuse maksimeerimine : (Ressursside omandamine; juhtimine; finantseerimine) (komponentide efektiivsuse hihdamine) (firma väärtus = aktsiate väärtus + võlakirjade väärtus e. V=S+B) e. siis teisisõnu: Kontrollida ressursside omamist, mida ja kui palju vaja läheb; ilma juhtimiste ei jõua kuhugi; valmisolek finantseerimiseks; hindame ja valime välja kõige efektiivsemad variandid; firma vääruts peaks avalduma tema väärtkirjade ja aktsia...
Ehk – õigusnormi kehtimiseks on olemas eetilised nõuded ja normid, mis on üldkohustuslikud, mille tagab õigusnormide formaalne jõudmine õiguskoda. Vajalik on ka normi tulemuslikkus. 4. Õiguse idee (õiguskindlus, õiglus, eesmärgipärasus) Õiglus - Õiglus on inimeste kooselu põhiväärtus. Õiglus ei tähenda, et igaühele võrdselt, vaid pigem igaühele oma. Olemas kahte liiki õiglust: Ius commutativa ehk võrdustav õiglus, mis on peamiselt eraõiguse valdkonnas. Näiteks kahjude hüvitamisel. Ius distributiva ehk jagatav õiglus, kus peetakse peamiselt silmas riigi suhet kodanikesse. See tähendab, et igaüks saab selle järgi, mis ette nähtud. Selleks peavad aga olema kindlad mastaabid. Mõlemad õiglased, kuid millal üks või teine õiglane?! Õigust luues peabki seda arvestama. Õigluskindlus - Õiguskindlus peab tugevdama usaldust õiguskorra vastu. Selle all mõeldakse
konstitutsiooniline monarhia või vabariik, võimude lahusus V 3. Sotsialism (lad.k. socialis - ühiskondlik) - töölisklassi arvuline kasv tõi kaasa nende mõju kasvu ühiskondlikus elus (vt. õpik III, lk.185). Kujunes oma ideoloogia, sotsialism, mille tuumaks oli omandiidee kriitika üldise hüvangu seisukohast ja küsimus mõistlikust omandist. Eraomandi kriitika kasvas välja Prantsuse revolutsiooni võrdsuse põhimõttest. 3.1. Varase sotsialismi teooriatele oli iseloomulik võrdustav vaim, aga nad olid reeglina pööratud tagasi inimkonna kuldse ajastu poole (T.More, T.Campanella). Kodanlike revolutsioonide ajastul tekkinud sotsialistlikud teooriad seadsid eesmärgiks viia poliitilis-õiguslik võrdsus sotsiaalse võrdsuseni, eeskätt omandisuhetes (Winstanley Inglismaal Commonwealthi ajal, Babeuf Prantsusmaal Direktooriumi ajal - vt. õpik III, lk.185). 3.2. 19.sajandi I poolel kujuneb utopistlik sotsialism - H. Saint-Simon, Ch. Fourier Prantsusmaal ja R. Owen Inglismaal
kuna spartiaatide hulk sellega vähenes. Langus 10 000-lt 1000-le. Kokkuvõtteks: Üle Kreeka imetleti Spartat ja Lycurgose seadusandlust. Sparta oli ühelt pool aristokraatlik ja rangelt allutatud, aga samas oli ka spartaate võrdustav ideoloogia. Keelatud olid rikkuse eksponeerimine ja raha kasutamine ning vb raha hukutaski. Pole teada, millal selline süsteem tekkis, aga Messenia vallutamisel oli Lycurgose seadused juba olemas. Samas on süsteem kujunenud pika aja vältel, mõni element on 8.saj, aga kasvatussüsteem pidi